Tähed

Tähed vaataja nägemisväljas 
ja väljas
 
teispool valguse kardinat
sinise lava all
 
valge jasmiini kohal
joogiklaasiga lõigatud kuu
 
piparkoogimagus hõng
jäiselt hõõguv lumehang
 
öö nagu Magritte’i maal 
aga mitte päris
 
vaid ära kedratud klišee
 
küütleb kui kuu ja tähed 
igas keeles ühtmoodi
 
sõltuvalt vaatenurgast
 
kõhklev või nihilistlik 
pilk täis eitust nagu kuu
 
nähtamatu pool vale
nürinurga all
 
et hämarus ta välja loeks 
või inimene
 
tänapäeval haruldane nähtus
ärkvel inimene
 
kes loeb taevast välja sõnumi
piiramatu WiFi-ta
 
puutetundliku ekraanita
mis ei puuduta vaid
 
jätab külmaks 
polaaröö magamata silmades
 
siniste silmade taga 
mõttetus kosmoses
 
mis atrofeerub nagu tähed 
juunikuises taevas
 
Võib-olla me ei tea
 
Võib-olla loeb ka see
kui lihtsalt oodata
 
et koidaks päev
mis veerib kokku valguse
 
silmades ekraani taga
ja väljas
 
nii-öelda lambist 
paneb tule jälle põlema


Päike

Silmi pimestav päikeseratas 
jube kui oleks pime
 
Ilu on vaataja silmades
ja ilusal pilvitul päeval
 
ujuvad mustad laigud
võrkkesta niiskel kilel
 
Silmside tehniline katkestus
 
kui küsitav nähtus
või kosmoloogiline printsiip
 
mis selgitab elu teket
 
miks üksik õielehetu kummel
hulbib keset linnuteed
 
miks inimene riisub aasta-
aastalt tulevikust tühjaks maa
 
Rahvapärimus ütleb „aitäh”
tuleb palvest „aita, jumal”
 
ja rahvas ütleb: „päike”
 
Kõige populaarsem vastus
kohe pärast jaanipäeva
 
pärast elu põletamist
kogupere olümpiamängudel
 
Päikese kettaheite ring
on turvalisust silmas pidades 
 
igast küljest piiratud 
ristämbliku võrguga
 
Mõnikord on päike
 
põrguväravate suue
ja jumala silm
 
päikeseristi needus
vaataja vikerkestal
 
Elu nagu kino
nagu „pane leekima”
 
pärast õudusfilmi lõppu
saalist välja valgudes
 
elu läheb edasi
 
ainult põrgulikult palav
jumalikult pime


Kuu

Kuu päeval helkleb
maavalge öö
 
Ja Maa peegelpildis
 
puuderja pinnaga
hõbedane riisikas
 
pilvepiima kastetud
kevadlille küpsis
 
Vaatamata sellele
et öö kordub lõputult
 
ainult roosid näevad
kuuvalgel und
 
kibuvitsa okastest
 
enne paradiisi narratiivi 
tulevikku pookimist
 
tundus loodus loomulik
 
Tänapäeva inimese loomuses
on liiga palju asju
 
Ja veelgi rohkem viise
kuidas nendest rääkida
 
kui väärib rääkimist 
 
Majandus või ilm
 
pilvine või selge öö
kuu on ikka taevas
 
märtsikuust märtsikuuni
ikka jälle noorkuu
 
sirgub sirbist küpsiseks
 
Inimene seisab paigal
loodab salamisi pimesi
 
et kuu peal on mered
kaneelipuud ja jänesed
 
Valgustatud vale
on magusam kui pimedus
 
päikesetuules keerutav kuu
 
meenutab roosnooblit antiigipoes
rohkem kui antiikaja jumalat
 
Keerulise maailma 
ajutine silmapete
 
punase raamatu autorliigile
 
kes otsib kuu pealt tulevikku
millest ammutada
 
alumiiniumi ja jääd
 
kuniks Maal ei ole tulevikku
kaneelipuid ja jäneseid