4. detsembril toimus Irus Airis Erme neljanda luulekogu „Võta mu sõnad” esitlus, kaksteist päeva hiljem teda enam ei olnud. Selle raamatu kolm alajaotust „Ilu”, „Draama” ja „Absurd” peegeldavad omal moel Airise olemust ja tema lugu: ta armastas ilu, tema elus oli vaikset draamat ja on absurdne, et teda enam ei ole. Aga „võta mu sõnad ja vabaks nad lase,” ütleb ta selles luulekogus, nii püüame ka meie ta vabaks lasta.

Airis Erme kasvas üles Tallinnas, õppis Eesti Humanitaarinstituudis romaani keeli ja kirjandust ning Tartu Ülikoolis psühho­loogiat, täiendas end Sienas ja Pariisis. Psühholoogina töötas ta pimemassööride ühingus, tõlkija ja referendina välisministeeriumis, sellest kolm aastat Strasbourgi Eesti esinduses.

Airis Erme esimesed luuletused jõudsid trükki 2016. aastal Loomingus, esimene luulekogu „Räägime homme” ilmus 2018. aastal. Samal aastal nägi trükivalgust ka teine kogu „Tiibadega tigu”, mille ilmumine oli tihedalt seotud Võtikvere raamatu­küla festivali luulestipendiumiga ja mida Doris Kareva on nimetanud debüütkoguga üheks kunstiliseks tervikuks. 2021. aastal ilmus luulekogu „Vihmavalgus”, mille kohta Igor Kotjuh on öelnud: „Siin on palju loodust ja vaikust, samuti kaevub autor eesti keele sügavustesse. Tulemuseks on ehedad pildid ja tõdemused.” Arvustajad ongi rõhutanud Airise luule pildilisust ja tundlikkust, maailma hapruse tajumist. Viimases valikkogus „Võta mu sõnad” on luuletuste kõrval tähtis koht ka Airise tehtud fotodel. On kummaline mõelda, et kogu kokkupaneku ajaks oli autor nägemise peaaegu täielikult kaotanud. Airis Erme on tunnistanud, et kuigi kujutav kunst ja fotograafia on olnud talle väga tähtsad, siis kunstiliikidest hindas ta enim muusikat. Ilmselt valmistas talle palju rõõmu, et Helin-Mari Arder on tema luuletusi viisistanud.

Viimasest kogust võime lugeda:

Küünla käest tuletikk
süütamisluba ei küsi.
Olgu see taht tal pikk,
mõtleb vaid endamisi.
Küünal kasvatab tule
ja seda imestab ise.
Põledes külmunule
ta unustab kustumise.

Süüdakem küünlad Airise mälestuseks, siiras kaastunne pojale.

Eesti Kirjanike Liit
Looming