Kroonikat

3. septembri kirjanduslikul teisipäeval Tartu Kirjanduse Majas esitleti koostöös Un-gari Instituudiga László Krasznahorkai romaani „Saatana tango” tõlget eesti keelde. Vestlesid Paavo Matsin, Kriszta Tóth ja raamatu tõlkija Siiri Kolka, bandooniumil musitseeris Kaspar Uljas.

4. septembri kirjanduslikul kolmapäeval esitleti Kirjanike Liidu saalis László Krasznahorkai romaani „Saatana tango” tõlget eesti keelde. Esitlusel arutlesid raa-matu seoste ja tähenduste üle raamatu tõlkija Siiri Kolka, kirjastaja Mathura ning Ungari kirjanduse tundja Kriszta Tóth. Musitseeris Kaspar Uljas. Õhtu toimus koostöös Ungari Instituudi ja Ungari Suursaatkonnaga.

5. septembril esitles kirjastus „Petrone Print” Tartu Linnaraamatukogus Margus Kalami raamatut „Minu Aasia. Kaubarändurina Indias, Hiinas, Tais, Jaapanis, Ko-reas…”.

6. septembril tutvustas kirjastus „Ilmamaa” Tartu Kirjanduse Majas Toomas Tauli ilukirjanduslikku stsenaarium-väitekirja „Tuba 116” 1960.—1970. aastate vahetuse Tartust ja tema ülikoolist.

7. septembril toimus Eesti Kirjanike Liidu liikmete traditsiooniline väljasõit Käsmu. Kontserdi andsid Sille Ilves ja Martin Leamon.

10. septembri kirjanduslikul teisipäeval Tartu Kirjanduse Majas esitlesid kirjastus „Ilmamaa” ja TÜ J. Skytte poliitikauuringute instituut Rein Taagepera uut, „Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud raamatut „Julgus olla nõrk”, mille sisu hõlmab ajakirjas „Akadeemia” veerandsaja aasta jooksul avaldatud kirjutisi.

11. septembril toimus Eesti Kirjanike Liidu eestseisuse koosolek, arutati jooksvaid küsimusi, EKL-i liikmeteks võeti Miriam McIlfatrick-Ksenofontov ja Agur Benno.

11. septembri kirjanduslikul kolmapäeval esitles Maarja Kangro Kirjanike Liidu saalis oma luulekogu „Tuul” (kirjastus „Nähtamatu Ahv”). Autoriga vestles Urmas Vadi, nüüdismuusikaga ilmestas õhtut Tarmo Johannes flöödil. Toimus performance Aksel Haagenseni juhtimisel.

11. septembril esines Contra koos Guntars Godiņšiga Lätis Ādaži raamatukogus, 12. septembril Ikšķile iga-aastasel luuleõhtul, 13. septembril Jūrmalas Aspazija majas ja Jūrmala kultuurikeskuses, 17. septembril Valmiera raamatukogus, samuti osales seal Jaan Malin, kes aitas läbi viia kohalikku poetry slam’i ja oli žüriis. 28. septembril esines Contra Valka raamatukogus. Esinemised toimusid Läti luulepäevade raames.

12. septembril toimus Tartu Kirjanduse Majas loengusarjas „Subjektiiv” Ivo Krusto-ki loeng „Kuidas kohaneb Euroopa Liit kliimamuutustega?”.

13. septembril avati Tallinnas Kunderi tänaval Tallinna Kirjanduskeskuse eestvõttel Juhan Jaigi mälestustahvel. Avamisel luges näitleja Mart Toome kirjaniku tütre Ilo Riedeberg-Jaigi saadetud mälestusi oma kunagisest kodust, kõnelesid Tallinna Kir-janduskeskuse direktor Maarja Vaino, Tallinna Kesklinnaosa vanem Vladimir Svet ja KÜ J. Kunderi 10 esimees Tarmo Karma.

13. septembril algas Tartu Kirjanduse Majas Eesti Ulmeühingu ürituste sari „Õhtud eesti ulmega”. Esimene õhtu oli pühendatud Maniakkide Tänava ja Joel Jansi ro-maanile „Kosmose pikk vari”. Koos sellega tutvustati kirjastust „Lummur” ja sarja „Teaduse kaardivägi”.

14. septembril toimus koostöös festivaliga Draama Tartu Uue Teatri proovisaalis Jaak Rähesoo mälestuspäev. Kõnelesid Toivo Pilli, Jaak Kangilaski, Madis Kolk, Tiia Kriisa (video vahendu­sel), Jüri Talvet, Paul-Eerik Rummo ja Ene-Reet Soovik, teks-te esitasid Külliki Saldre ja Aivar Tommingas, muusikalisi vahepalu pakkus Tartu Keelpillikvartett.

14. septembril sai Kadriorus Koidula tänaval teoks kolmas Kirjandustänava festival. Festivali kavas oli tänavu 65 üritust, festivalist võttis osa umbes 20 kirjandus- ja kul-tuuriasutust. Toimus ettelugemisi, raamatuesitlusi, vestlusi, avalikke salvestusi, luu-lelugemisi jpm. Avatud oli Mati Undi pop-up-muuseum ja eesti keele aastale pü-hendatud näitused „Kirivöö” ja „Sõida tasa üle silla. Näitus eesti keelest”. Kadrioru Luigetiigil tähistati lühinäidendiga „Hääled pargis” Heiti Talviku ja aktsiooniga „Lähme luulele!” Juhan Liivi juubeliaastat. Juhan Liivist inspireeritud luuletustega esinesid Jaak Jõerüüt, Berit Kaschan, Toomas Kiho ja Veronika Kivisilla. Päeva lõ-petasid õhtune luulepiknik Tammsaare muuseumi aias, kus ühes kooriga Vox Popu-li esinesid Doris Kareva ja Asko Künnap, ning heli- ja valgusmäng Vilde muuseumi fassaadil, kus valgusmängu taustal kõlasid luule ja kirjanike mõtteterad.

16. septembril korraldasid Tartu Lin­naraamatukogu ja Tartu Linnamuuseum tu-dengipäevade raames ajalooliste ühikate kirjandusretke vol. 2 „Unustatud ühikad”. Jalutuskäik viis hoonete juurde, kus paari sajandi jooksul on asunud ühiselamud või nende eelkäijad: Liivi, Veski ja Näituse tänavale, Maimi maja juurde Vabriku tänaval, Tiigi ja Pepleri tänavale. Ants Siim linnamuuseumist jutustas lõbusaid seiku tuden-gielust ja tutvustas vähe tuntud fakte. Kirjanike tekste hoonete ja paikade kohta luges Ülo Treikelder linnaraamatukogust. Matka ettevalmistamisel kasutati Tartu Linnaraamatukogu andmebaasi Tartu ilukirjanduses (https://teele.luts.ee).

17. septembri kirjanduslikul teisipäeval käsitleti Tartu Kirjanduse Maja raamatupoes „Utoopia” Yuval Noah Harari teoseid, nende eestindaja Anu Põldsamiga ajas juttu Siim Lill.

18. septembri kirjanduslikul kolmapäeval esitles Kirjanike Liidu saalis oma luulekogu „Miks teisi ei lööda” Maarja-Liis Mölder. Autoriga vestles Veronika Kivisilla.

18.—19. septembrini toimus Budapestis Balti luulefestival, kus Eestist osalesid Kris-tiina Ehin, Maarja Kangro ja Kalju Kruusa.

19. septembril peeti Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumis väikekonve-rentsi ühest salapärasemast baltisaksa kirjamehest Carl Gustav Jochmannist. Kor-raldasid Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Heidelbergi Jochmanni-Selts ja Balti-saksa Kultuuri Selts Eestis.

20. septembril esitlesid Contra ja Daila Ozola Eesti Rahva Muuseumis ja 21. sep-tembril, Edgar Valteri 90. sünniaastapäeval Pokumaal lätikeelset „Pokuraamatut” („Poķu grāmata”).

21. septembril toimus Tartu Kirjanduse Majas hooaja esimene kirjandusviktoriin.

22. septembril tutvustas Mudlum Nõmmel aiapeo vormis oma romaani „Poola poisid” (kirjastus „Strata”).

24. septembri kirjanduslikul teisipäeval esitles Aija Sakova Tartu Kirjanduse Majas raamatut „Elamise julgus. Kirjad Käbile” (EKSA). Autoriga vestlesid Piret Põldver ja Mihkel Kunnus.

25. septembri kirjanduslikul kolmapäeval „Mustas metsas, tumedas tuules” esitas Kirjanike Liidu saalis luulet Kätlin Kaldmaa, basskitarri mängis Karl Tamm­aru.

26. septembril olid Tartu Linnaraamatukogu sügishooaja esimeses kirjanduskohvi-kus kõne all Steven Brusti fantaasiaraamatud „Jhereg”, „Yendi”, „Taltos” ja „Draa-kon”. Külas oli tõlkija Eva Luts, vestlust juhtis Mairi Laurik.

27. septembril viidi Eesti Teaduste Akadeemias koos Underi ja Tuglase Kirjandus-keskusega läbi kirjanduslik eksperiment: akadeemik Jaan Undusk ja liivakunstnik Madli Luuk visualiseerisid sõnas ja pildis Friedebert Tuglase novelle. Lühiloengu sellest, kuidas seosed inimajus üldse tekivad, pidas neuroteadlane Jaan Aru. Kõike kommenteeris akadeemia president Tarmo Soomere.

27. septembril toimus Tartu Kirjanduse Majas sarjas „Subjektiiv” vestlusõhtu „Teadus ja vaimsed praktikad”, külas oli Hardo Pajula.

27. septembril esitles Aija Sakova Kirjanike Liidu saalis oma raamatut „Elamise jul-gus. Kirjad Käbile“ (EKSA). Autoriga vestles Jaak Jõerüüt.

30. septembril tähistati Tallinnas Kirjanike maja musta laega saalis tõlkijate päeva. Avasõnad lausus tõlkijate sektsiooni esimees Ilona Martson. Anti üle Lembe ja Ed-vin Hiedeli nimeline toimetajaauhind, mille pälvis Asta Põldmäe, ning August Sanga nimeline luuletõlkeauhind, mille sai Hendrik Lindepuu. Sõna said Hiedelite žürii esimees Anu Saluäär, Sanga žürii esimees Kruusa Kalju ja laureaadid. Esitleti aasta-raamatu „Tõlkija hääl” 7. numbrit, mida tutvustas koostaja Heli Allik. Jan Kaus, Indrek Koff, Eva Koldits ja Toomas Täht esitasid lavakava „Stiiliharjutused. Best fantastisk naprimerõ, täysin oh là là!”.

Õnnitleme!

11. oktoober — Kalju Saaber 75
12. oktoober — Mati Sirkel 70

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist

Andrei Ivanov
Margaret Atwood