Liivi luuleauhinna võitnud luuletus (Looming nr 1, 2021)

*

jahtuvas saunas
vana musta sooja lae all
kuivava iisopi lõhnas
sirutan end välja ei teagi
kas laudsil käsi holbeinilikult
üle lavaääre ripakil või
ootan üksi üksi õeke
vanapaganat kosja
sirutan käed üle pea ja
venin pikaks
kael kaugele põlvedest puusadest
kulmud kaugele põsesarnadest
juuksed pilvena kõrgele pea kohale
sauna taha kaselatva
õhtuvalguse otsani
(ei tea kui nüüd tulekski see
väike must vanapagan
aga mul on iisopit)
hiiglaneitsi valge kuldne
ilmatu pikaks puhtaks lahti
kas selline oleksingi kui poleks kõiki
neid sõlmi sees


Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Lõpuks ometi! Õnn! Ja ühe lahkunud suurkuju jäetud tühimik

Tänavu ilmus Dag Solstadi (16. VII 1941 – 14. III 2025) viimane raamat. Tema postuumselt ilmunud romaani kõnekas pealkiri on „Lõpuks ometi! Õnn! Ja minu katsed aja rüüstamistööd välja kannatada aastal…

Laste ja noorte kirjandusfestival Luup 2025

13.–18. oktoobrini toimus üheksas laste ja noorte kirjandusfestival Luup, mis pakkus elamusi noortele lugejatele. Festivali raames toimus üritusi Tartus ja Tallinnas ning mitmest ettevõtmisest olid oodatud osa saama lapsed üle…

Enn Põldroos 21. V 1933 – 5. IX 2025

„Tõelisus on habras asi, seal mahagoni­raamis ta istub. On siis nii, et kui tahan saada tõeliseks, pean ka endale raami ümber tõmbama? Kuidagi ju pean muutma käsitletavaks selle, mis minuga…
Looming