-
Mihkel Kaevats (s. 1983) debüteeris Olev Olematu nime all kogumikuga „Ederlezi” („Huma”, 2003). Sellele järgnesid luulekogud „Illusionist” (EKSA, 2004), „Eile hommikul ja täna („Verb”, 2009) ning „Ungari kirsid & teisi…
-
Olev Remsu: „Supilinna armastajad. Triloogia viimase osa teine raamat. Mälestusromaan”.
„Tänapäev”, 2014. 623 lk.
Pika ja lohiseva pealkirjaga raamat on ka ise pikk ja lohisev — nädalapäeva jagu sündmusi on laia joonega…
-
Jüri Talvet: „Kümme kirja Montaigne’ile. „Ise” ja „teine””.
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2014. 175 lk.
Kui ligi kakskümmend aastat tagasi, 1995. aastal hakkas ilmuma sari „Eesti mõttelugu”, siis oli selle neljandaks raamatuks Jüri…
-
Liiga vara on lahkunud üks Skandinaavia kirjanduse tõlkijaid, kes on eesti keelde toonud väärtkirjandust nii rootsi, taani kui ka norra keelest.
Enno Turmen lõpetas Vasalemma Keskkooli 1962 ja astus Tartu ülikooli…
-
Vahur Afanasjev: „Kuidas peab elama”.
„Näo Kirik”, Tallinn, 2014. 80 lk.
Vahur Afanasjevi nime all on 14 aasta jooksul ilmunud viis luulekogu ja viis proosaraamatut. Tähelepanu äratab, et tegu on suhteliselt erilaadiliste…
-
Kõigepealt Kafka. „Protsessi” lõpus, Josef K. kolmekümne esimese sünnipäeva eelõhtul kella üheksa paiku tulevad kaks saterkuubedes hea toitumusega härrat talle järele. Nad eskordivad ta väiksesse, tühja ja mahajäetud kivimurdu, mis…
-
Heinrich Krämer tuli läbi sügisese uduvihma sõbra juurest õhtusöögilt. Nagu üliõpilastel pärast ilmasõda üldiselt, olid tal näpud täiesti põhjas ja see oli ta esimene soe eine viimase kolme päeva jooksul.…
-
Toomas Raudam: „See on T”.
Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 52 lk.
Toomas Raudami teine luulekogu „See on T” on valus ja lakooniliselt lõikav. Siit leiame tekste, mis ängistavad, pitsitavad, jäävadki pitsitama, ka…
-
Stockholmis pühakutepäeval, 1. novembril meie seast lahkunud Käbi Alma Laretei sündis 14. juulil 1922 Tartus. Tema isa Heinrich Laretei oli sõjaväelane, hiljem riigitegelane ja diplomaat. Kaks aastat varem oli sündinud…
-
I
Akadeemik Harald Kerese seitsmekümnendaks sünnipäevaks 1982. aasta sügisel koostas tema juhitud teoreetikute allüksus kadunud Jaak Lõhmuse initsiatiivil käsikirjalise koguteose „Ülevaade ENSV TA Füüsika Instituudi teoreetilise füüsika sektori ajaloost, kollektiivist ja…
-
20.—24. oktoobrini osales Jüri Talvet Ukrainas (Kiievis, Rivnos, Ostrohis ja Žitomiris) rahvusvahelisel luulefestivalil „Terra Poetica”.
2. novembril korraldas Tartu NAK Tartu Kirjanduse Majas konverentsi „Veiko Märka 50”. Esinesid Kauksi Ülle, (:)kivisildnik,…
-
Toomas Haug: „Mööda Koidu tänavat”.
Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 112 lk.
1
Toomas Haugi lapsepõlvest kõnelev „Mööda Koidu tänavat” mõjub üllatavalt ning ei mõju ka. Iseenesest pole midagi ootamatut tõsiasjas, et kirjandusteadlane otsustab…
-
-
-
Valentin Kuik: „Ja sinu kätes on põrgutuli”.
EKSA, Tallinn, 2014. 208 lk.
1956. aastal avaldas Bernard Kangro paguluses romaani „Taeva võtmed”, mille motoks on tsitaat A. H. Tammsaare romaanist „Põrgupõhja uus Vanapagan”…
-
Tänavu 30. aprillil möödus 150 aastat Juhan Liivi sünnist. Erinevalt nii mõnestki teisest klassikust on Liivi saatus olnud õnnelik: tal on olnud kolm olulist, üksteisele kriitiliselt järgnenud uurijat, kes kõik…
-
Uku Masing—Kalju Kirde: „Kord kui me unistus uitis”. Koostanud ja toimetanud Mari-Liis Tammiste.
„Ilmamaa”, 2014. 128 lk.
Seda kahe mehe kirjavahetust tutvustavat raamatut saadab lihtne paradoks: kõik „Loomingu” lugejad teavad päris kindlasti…
-
Olen suhtunud kerge põlgusega meie meedia- ja kultuuriruumis laiutama kippuvasse meelelahutusse (Luulelahing!), pidanud seda eskapistlikuks asendustegevuseks. Siis aga hakkasin mõtlema — mis õigusega? Mida ma neile ette heidan? Kas oleks…
-
Peep Ilmet: „Sõõlatud luule”.
Eesti Keele Sihtasutus, 2013. 448 lk.
Peep Ilmet: „Aega on mu meelest”.
„Varrak”, 2013. 77 lk.
Peep Ilmet on maarahva laulik. Sõna otseses mõttes. Ta ei luuleta neitsi Maarjast, Maarja…
-
Kaija Kängsepp: „Silitamiseks”.
Tartu NAK, 2013. 84 lk.
Noor naisluule elab Eestis praegu viljakaid aegu, lausa nii viljakaid, et Joanna Ellmann, Sveta Grigorjeva ning Liina Tammiste selle omajagu kahtlasevõitu määratluse alla enam…
-
13. märtsil võeti Eesti Kirjanike Liidu juhatuse koosolekul loomeliitu vastu Jüri Kolk (häältega 11 poolt, 1 erapooletu; soovitajad Berk Vaher ja (:)kivisildnik).
Jüri Kolk on sündinud 19. juulil 1972. Ta on…
-
1. oktoobril toimus Kirjanike Liidu saalis Sirje Kiini avalik loeng teemal „Loodus Marie Underi luules”. Kõlas Underi loodusluule näitlejate esituses. Kirjastus „Tammerraamat” esitles Marie Underi neljaosalist loodusluule sarja: „Kevad” (2012),…
-
Nõgesed bussipeatuse taga on väga kõrged ja rammusad, kuid suvises päikeselõõsas kuidagi luitunult rohelist värvi. On tunne, justkui oleksid nad tolmused. Ühe nõgese külge on kleepunud pooleldi kõdunenud jäätisepaber. Mõned…
-
Mõtisklus sai alguse Andresest ja Pearust. Tähelepanekust, et mitmetes viimaste aastate lavastustes on rõhuasetused nende kahe tegelase vahel muutunud. Vanasti kujutati Andrest valdavalt positiivse kangelasena. Jah, tal oli kehv iseloom,…
