-
Tänavu veebruaris avaldas kirjastus „Gallimard” Katrina Kalda teise romaani „Jumalate aritmeetika” (Arithmétique des dieux). Juba on ilmunud mõned kiitvad arvustused, entusiastlikke sissekandeid leidub ka kirjandusblogides.
Raamatu motoks on katkend Christa Wolfi…
-
Arvi Tapver: „Vabad radikaalid ehk Märtrikroonil pole juveele”.
„Tormikiri”, [Tallinn], 2012. 175 lk.
Iga ajakirjaniku soov on kirjutada raamat. Ajakirjaniku amet eeldab armastust kirjutamise vastu. Seda võib võtta omamoodi harjutamisena: leida huvitavaid…
-
Mart Kadastik: „Kevad saabub sügisel”.
„Varrak”, 2013. 222 lk.
Öeldakse, kes ei suuda üllatada, see pangu pillid kotti ja mingu koju. Ma arvan, et Mart Kadastikul pille kotti panna pole tarvis. Mis…
-
29. juulist—5. augustini osalesid Mari Saat, Eeva Park ja Jaan Undusk Saksamaal (Kielis, Lübeckis, Lotjenburgis jm.) festivalil „Literatursommer Schleswig-Holstein 2013”. Esitleti Mari Saadi teost „Sinikõrguste tuultes” (Im Grunde, Ihleo Verlag),…
-
Toomas Vint: „Avalikult abielust”.
„Tulikiri”, Tallinn, 2012. 232 lk.
Olgem ausad, abielust head romaani kirjutada ikka ei saa. Või kui romaan ongi hea, siis abielu ei ole „hea”, ei ole õnnelik. Klassikaline…
-
(:)kivisildnik: „(:)soari evangeelium. Valuraamatu II köide”.
„Ji”, Saarde-Pärnu, 2012. 89 lk.
(:)kivisildnik: „Enne sõda ja kõike seda”.
„Ji”, Saarde-Pärnu, 2012. 60 lk.
Mis meile (:)kivisildniku raamatutes „(:)soari evangeelium” ja „Enne sõda ja kõike seda”…
-
Ettekanne XIV kirjandusseminaril „Lätete pääl” 3.—5. VII 2013
Muidugi elavad ka kirjanikud — luust ja lihast olendid, nagu me siiski, vahel vastumeelsemalt, vahel vähem oleme — tõesti sellest, millest kõik teisedki…
-
Maarja Pärtna (s. 1986) on Tartu luuletaja, kel on ilmunud kaks kogu: „Rohujuurte juures” („Värske Raamat”, 2011) ja „Läved ja tüved” (EKSA, 2013). Pärtna on Tartu Ülikooli maailmakirjanduse magistrant ning…
-
Maarja Kangro: „Must tomat”.
Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn, 2013, 77 lk.
Maarja Kangro neljas luulekogu on varasematest mustem ja masendavam ning sisaldab mõned kõige painavamad tekstid, mis sel sajandil eesti keeles kirjutatud.…
-
-
Tiina Laanem: „Õnnelik jää”.
„Pegasus”, 2012. 154 lk.
Tiina Laanemi raamat „Õnnelik jää” koosneb üheteistkümnest loost, mis kõnelevad Eestis soovmõtlemiseks saanud õnneliku jää tootmisest. See lause ei olnud just kõige arusaadavam, selgitan…
-
Kodaverest pärit Mari Vallisoo luule eelõitseng jääb 1960. aastate teise poole Tartusse, legendaarse Vello Saage kirjandusklassi aegadesse, tollastest koolialmanahhi „Tipa-Tapa” numbritest leiame terve luulekogu jagu tema kergejalgseid värsse. Pärisdebüüdiks sai…
-
Helle Helle on üks tänapäeva tunnustatumaid prosaiste Taani kirjandusmaailmas. 1965. aastal sündinud Helle Krogh Hansen avaldas esimese jutustuse 1987. aastal ajaleheveergudel, ent tõsiseltvõetav debüüt Eksempel på liv („Näide elust”) ilmus…
-
Juku-Kalle Raid: „Ja teisi luuletusi”.
Ema ja Isa OÜ, 2013. 88 lk.
Juku-Kalle Raid ei ole luuletajana tundmatu — käesolev raamat on tema kolmas autorikogu, lisaks on ta luulet ilmunud kahes kirjandusrühmituse…
-
3.—5. juulini korraldas Tartu NAK Tsoorus 14. kirjandusseminari „Lätete pääl”, seekord alapealkirjaga „Kuidas elada?”. Ettekannetega astusid üles Hasso Krull, Veiko Märka, Peeter Helme, Leo Luks, Terje Toomistu ja Kiwa, Vahur…
-
Tundub kummaline, et eesti kunsti suurkujule Konrad Mäele võib tänapäeval mitte ainult mõtelda, temast monograafiaid kirjutada, vaid teda võib ka mäletada, ja seda väga isiklikult. Mõistagi ei saanud ma kokku…
-
Suviti vanaema juures olles kuulsin suuri inimesi kasutamas sõna „kotipoisid”, vahel pandi selle ette ka täpsustus — „vene”. Selle sõna tähendust ma ei teadnud, kuid kontekst ütles kõik.
Sõna kõlas juhtudel,…
-
Elo Viiding: „Teised”.
„Tuum”, 2012. 174 lk.
Lõpuks on ikka nii, et teised on lihtsalt teised. Olendid, kes küll käituvad vähemasti füsioloogilisel tasandil umbes nagu meie; ühiskondlikud loomad, kellest justkui eeldame, et…
-
Kui Toomas Hendrik Ilves 1984. aastal esimest korda elus Eesti pinnale astus, oli ta 31 aastat vana ja saatuse poolt märgitud mees. Tema saatuseks oli olla eestlaste riigi, Eesti Vabariigi…
-
Rein Veidemann: „Tund enne igavikku”.
Eesti Keele Sihtasutus, 2012. 218 lk.
Rein Veidemanni teine romaan „Tund enne igavikku” jätkab „Lastekodus” (2003) lugejate ette astunud tegelase Andreas Wiigi sisekaemuslikke seiklusi. Tegevus toimub Tartus,…
-
Viies Tallinna kirjandusfestival HeadRead toimus 29. maist 2. juunini Kirjanike Majas, Keskraamatukogus, Lastekirjanduse Keskuses, kohvikutes, raamatupoodides, tänavail ja parkides.
Festivali eelsündmusena esitati 28. mail Draamateatris Esimese lugemise sarjas Madis Kõivu „Keskmängustrateegia“.
Festival…
-
-
Pilt puuvõra tihkest varjukuplist ning vanamehest, kes istus punutud põhjaga köögitoolil selle musta varju veerel, kaheraudne süles, kõrvetati kitsast seinapraost õuelepiiluja pilku otsekui tätoveering.
Õhk oli kuum ja täiesti liikumatu. Ainus,…
-
Aleksander Müller, passi järgi Aleksander Müller-Mölder sündis 1947. aastal Tartus. Tartus õppis ta ka mitmes koolis, muuhulgas kaks aastat tollases TRÜ-s psühholoogiat. On neid, kes seostavadki teda ennekõike Tartuga, aga…
