-
Kuigi saksa keelest teistesse keeltesse tõlgitava ilukirjanduse seas troonivad eelkõige suured proosameistrid, avaneb saksa keeleruumis endas mõnevõrra teistsugune pilt. Luule roll polegi seal nõnda marginaalne. Kuid ka Saksamaal raamatupoodi sattudes…
-
Lahkunud on ungari kirjanduse esindaja Eestis, perfektne tõlkija ja hoolas toimetaja, kelle elutöö kokkuvõte ei mahu tavapärase nekroloogi ridadesse.
Edvin Hiedel lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna eesti filoloogina 1954. aastal ja…
-
Emeriitprofessor Sergei Issakovi terve elu oli seotud Eestiga (ta sündis Narvas esimese vabariigi ajal) ja kogu ametialane tegevus Tartu ülikooliga. 1949.aastal alustas ta õpinguid Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-filoloogia teaduskonna vene…
-
Mihkel Mutt: „Kooparahvas läheb ajalukku”.
„Fabian”, 2012. 462 lk.
Mihkel Mutt tuli mõni aeg tagasi lagedale teooriaga, mille järgi iga kirjaniku elus on 10—15-aastane periood, mil ta on n.-ö. tipus. See on…
-
4. jaanuaril korraldati Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas Artur Adsoni sünniaastapäeva tähistamiseks seminar — murdeluule hommik. Adsoni loomingust rääkis ja muusikat tegi Lauri Sommer. Ürituse korraldas Õnne Kepp.
8. jaanuaril arutas…
-
Poola mainekaim kirjandusauhind Nike anti läinud aastal välja juba kuueteistkümnendat korda. Finaaliseitsmikusse pääsesid üks luulekogu ja üks proosakogu, kaks publitsistikaraamatut, kaks elulooraamatut ja üks esseekogumik. Ning auhind läks viimasele, Marek…
-
Aleksander Müller: „Jumal, kes oli näinud koeri”.
„Ji”, Pärnu, 2011. 143 lk.
Eestis on väga vähe neid autoreid, kes suudavad end ise korralikult toimetada. Võiks koguni nõuda, et ülepea ei tohikski neid…
-
Eda Ahi: „Maskiball”.
„Värske Raamat”, 2012. 60 lk.
Eda Ahi pälvis 2011. ja 2012. aasta hingedepäeva vahel ilmunud debüütteose „Maskiball” eest Betti Alveri preemia. Ta on lugenud oma luulet nii avalikel esinemistel…
-
Kell lähenes neljale, ostujuht märkas seda ja magus tunne vajus ta peale, kõrvetades ta südant või hinge või jumal teab mida. Oleneb sellest, kui luuleliseks minna. Ta silmitses raamitud pilti…
-
-
Prantsusmaa „uus kirjandushooaeg”, la rentrée littéraire, on kahtlemata üks sealse kirjanduselu kesksemaid sündmusi: massilisele raamatute ilmumisele augusti keskpaigast oktoobri keskpaigani — seekord 426 algupärast romaani, neist 69 debüütromaanid — järgneb tähtsamate…
-
3. detsembril linastus Tartu Linnaraamatukogus Veera Saare samanimelise romaani põhjal valminud mängufilm „Ukuaru” (1973). Filmile eelnenud vestluses osalesid näitleja Elle Kull, filmi stsenarist Mats Traat ja toimetaja Maris Balbat.
4. detsembril…
-
Toomas Liiv: „Tekst teeb oma töö. Arvustusi, esseid ja artikleid 1976—2009”.
Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2011. 479 lk.
Mõninga liialdusega saab väita, et Toomas Liiv oli oma ajajärgu Gustav Suits. Luuletaja ja…
-
„Mitte-Tartu”.„Topofon”, Tartu, 2012. 304 lk.
Mitte-Tartut ma õigupoolest ei tunne. Ei tunne hästi seda Päris-Tartutki. Kuigi mõned korrad viimase aasta sees olen sattunud sääl kummalistele piirialadele: näiteks kuskile Karlova servale veidrasse…
-
Urmas Vadi: „Tagasi Eestisse”.„Ji”, Saarde—Pärnu, 2012. 279 lk.
Kirjanikke võiks laias laastus jagada kaheks: nendeks, kes kirjutavad endast ja omaenda kogetust, ning nendeks, kes mõtlevad nii tegelased kui ka sündmustiku välja.…
-
Marko Mägi: „Maitsestatud kanad”.„Ji”, Saarde—Pärnu, 2012. 80 lk.
1
„Maitsestatud kanadest” on raske kirjutada. Loomulikult on tegu huvitava teosega, mis haakub hästi kirjastuses „Jumalikud ilmutused” ilmuva aforistliku, absurdi kalduva, keelemängulise ja ajastutundliku…
-
Lastel on head kõrvad. Vanemad inimesed võivad omavahel juttu ajada ja arvata, et laps on süvenenud oma mängudesse. Nad räägivad oma vanainimesejutte, mis üldjuhul pole lastele tõesti huvitavad. Siis aga…
-
Keha on keemialaboratoorium, igal inimesel ainukordne. Liiga vähese või üleküllase serotoniini tulemuseks on erinevad meeleolud. Seda teab iga arst, kes näiteks Prozaci abiga võib inimese meeleolusid suunata. Enamjaolt toimib inimkeha…
-
