$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: vertical
Artiklid
-
Aimeteose poeesia
Ma ei tea, kas see on midagi üleüldist või hoopis isiklikku, et tajun aimeteoseid tihti väga poeetilistena. Lapsenagi juba sundis miski mind sageli võtma riiulist teose, mis oli kõike muud kui lastepärane või eakohane. See võlu võis peituda imelikes mustvalgetes joonistes, tabelites, tingmärkides, salapärastes sõnades,…
-
Teekond Kirjasõna Vabariigis
MAREK TAMM: Mäletan, et kui lugesin paarikümne aasta eest ajakirjas „Akadeemia” su tõlgitud Richard Rorty artiklit „Pragmatism ja filosoofia”, siis mõtlesin, et seal manatud visioon „post-filosoofilisest” kultuurist võiks olla selline, kus sa ise hea meelega elaksid. Meenutan lugejatele, et Rorty sõnul on post-Filosoofiline kultuur selline,…
-
Tuhakottides hõõguvad söed
Jan Kaus: „Ma olen elus”.
„Tuum”, 2014. 280 lk.
Ma olen sattunud rumalasse olukorda. Mu lubadus arvustust kirjutada pärines kusagilt detsembrist, aga kirjutamine sai algusest peale sätitud veebruari, sest varem lihtsalt ei olnud aega. Ja nüüd on ilmunud juba ma-ei-tea-mitu arvustust. Ma olen mitmeid lugenud ka, sest…
-
Maske ei saa kanda igavesti
Majaesisele täispargitud asfaltteele keeras ümber nurga tõsise ilmega vanem naisterahvas, see oli Katrin Laas, lonkav punastes kummikutes pensionär kolmandast trepikojast. Ta jõudis meesteni, kes istusid õlut juues pingil kahe suure maja vahel muruplatsil, ning jäi seisma.
„Noh, joote jälle, tõprad?” küsis ta.
Mehed ei vastanud midagi, lihtsalt…
-
Taani kirjanduse uusi alustusi
Kirjanikul ja teosel on vaja lugejaid, on vaja arvustusi ja tõlkeid. Mis aga kõigi teiste seast suudab välja paista, ei ole alati etteaimatav. See võib olla midagi, mis kulgeb parasjagu kirjanduse peahoovuses, aga võib olla ka midagi hoopis ootamatut. Taanis näib praegu erakordselt hästi minevat…
-
luule
Liblika uni
*
ära loe silpe
niigi on lühike
viinakuupäev
*
kronksujalind…
-
Üksindus, surm ja kellegi trussikud
Andrus Kasemaa: „Minu viimane raamat”.
„Varrak”, 2014. 164 lk.
Alguses tundub, et Kasemaa minategelane on Poeedirahust minema kolinud. Ruum on muutunud — luuleraamatute ja romaani „Leskede kadunud maailm” tegevuspaik, mida Tõnu Õnnepalu on nimetanud Jõgeva tagant algavateks „tundmatuteks aladeks”, on maha jäetud ja sõidetud elama Läänemere saarele….
-
Päris tore raamat eimillestki
Mudlum: „Tõsine inimene”.
ZA/UM, 2014. 199 lk.
Ütlen kohe alguses ära, et mind ei seo Mudlumiga mitte miski. Ta pole minu Facebook’i-sõber, me pole käinud koos koolis, ülikoolis või joogatunnis, ma ei tea midagi tema elust ja tema ilmselt minu omast ka mitte. Ma ei tunne tema…
-
Vabavärsilised följetonid
Kelly Turk: „Reaalne elu”.
„Värske Rõhk”, 2014. 76 lk.
Kelly Turgi debüütluulekogu pealkiri sobiks oma pretensioonilt rohkem mõne tegelikkuse tõetruu vahendamise illusiooniga kaubitseva meediaväljaande reklaamlauseks kui ilukirjandusteose pealkirjaks. Kuid „Reaalse elu” tekstid kannavad tiitlis sisalduva lubaduse päris hästi välja: noore luuletaja esikraamat on samavõrd kroonika kui kirjandus.
Ligemale…
-
Kuuldused raamatute surmast on tugevasti liialdatud
Virtuaalkuked kirevad, lüüakse elektroonilist lokulauda — raamatute lõpp olla käes! Julgemad digiposijad ja -oraaklid kuulutasid juba nullindate alul, et päevaks, mil ma seda sõnavõttu kokku sean, on füüsiline raamat kui selline praktiliselt kadunud, taandunud kurioosumiks viimaste füüsilises ruumis eksisteerivate muuseumide viimastesse füüsilistesse vitriinidesse. Ja ulmekirjanikud…
-
Kroonikat
6. jaanuari kirjanduslikul teisipäeval esitles Maarja Kangro Tartu Kirjanduse Majas oma proosakogu „Hüppa tulle”. Autoriga vestles Johanna Ross, klaverit mängis Kadri-Ann Sumera.
7. jaanuaril esitles Triin Tasuja Genialistide Klubis Tartus oma luulekogu „Vastuseta kirjad” („Kite”).
8. jaanuaril otsustas Eesti Kultuuri Koondis Stockholmis määrata stipendiumi Anu Saluäärele, võttes…
-
PÕLVEARMIGA POISIKE, MARSSALIKEPIKE PAUNAS
Rein Veidemann: „Arkaadia öö”. Kolm novelli ja lühiromaan novellides.
Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 202 lk.
Kirjandusteadlane, toimetaja ja ühiskonnategelane Rein Veidemann on viimastel aastatel ilmutanud paar romaani ning kultuuriajakirjanduses novelle ja luuletusigi. Kipun ikka arvama, et akadeemiline kirjandusteadus ainult võidab sellest, et kirjandusteadlane ka kunstilises, kujundlikus vormis…
-
Kilde sugulasest Smuulist
Avan kapiukse, sorin kassettides. Kas on alles? Jah, on alles. Läbipaistev 90-minutine Sony, kokkumurtud paber karbi vahel. Ma ei ole seda kassetti pärast salvestamist kunagi üle kuulanud, rääkimata mahakirjutamisest. Pole jõudnud. Kuid aeg-ajalt on see kassett mulle meelde tulnud. Ta on olnud ootel, oodanud õiget…
-
KÜTIORU ASJADE SUMIN
Leelo Laurits: „Kütioru tillukesed asjad”.
Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2014. 83 lk.
Leelo Lauritsa esimene päris oma raamat „Kütioru tillukesed asjad” sattus mu lauale Mudlumi ja Janar Ala raamatutega samal ajal. Kokkusattumised võivad olla juhuslikud, kuid ikka tekib tahtmine üldistada. Kolm täiskasvanud debütanti oskavad kirjutada, see selgus…
-
Mazzano-päevik: nulla dies sine linea
Aado Lintrop: „Imeline koda”.
„Ilmamaa”, 2014. 192 lk.
Aado Lintrop on 2012. aasta märtsis resideerinud Itaalias Rooma lähedal Mazzano loomemajas ja võtnud seal endale kohustuseks iga päev midagi kirjutada ning vorminud selle hiljem raamatuks, võttes sellesse oma tekste nii tollele kuule eelnenud kui ka järgnenud ajast, monteerinud…
-
Kunst või käsitöö? Sõnakunsti toimetades, tõlkides, kirjutades
Kui kunagi aastaid tagasi Tuomas Anhavaga juttu ajasin, siis hakkas mulle kõrva, et ta kasutas oma tõlkimistööst kõneledes sõnu „minu tõlkekunst”. Mina pidasin teda luuletajaks, tema kunst oli minu arvates luule.
Anhava oli mitmekülgne man of letters. Ta oli 1940.—1980. aastate Soome kirjanduselu võtmeisik, mees, kes…
-
Lahutus
Esimesel korral, kui ma nägin seda väikest ilusat siniseks värvitud puukirikut, mille juurde isa tuhk maeti, valitses erakordselt ränk põud ja me jõudsime kiriku ette parajasti siis, kui preester vihma palus ning musta riietatud eidekesed põrandal lömitasid ja seda usklikus harduses musutasid.
Oli tekkinud kojujõudmise-tunne, äratundmine;…
-
luule
*
Lapsed! Kull!
hüüdis vanaema
ja me teadsime kohe
mida teha —
joosta kiiruga
vanaema suurde kanaaeda
kus ähmi täis kanad
proovisid end juba ploomipuu alla peita….
-
Maret Käbin 15. IX 1929—16. XII 2014
Maret Käbin on pärit Valgamaalt Pukast, lõpetas 1947 Tallinna 10. keskkooli ja 1952 Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna loogika-psühholoogia osakonna. 1959—1963 töötas ta korrektorina „Loomingu Raamatukogus”, seejärel asus tööle kirjastusse „Eesti Raamat”, kus oli eesti kirjanduse ja hiljem tõlkekirjanduse toimetuse toimetaja. Aastast 1982 oli Maret Käbin vabakutseline…
-
Sundimatu kasvamine
Kanadas elav eesti päritolu kirjandusteadlane Thomas Salumets avaldas tänavu Vancouveris Jaan Kaplinski esimese biograafia. Teos on ingliskeelne ja kannab pealkirja Unforced Flourishing. Understanding Jaan Kaplinski (McGill-Queen’s University Press, 2014, 240 lk.). Pealkirja võiks autori arvates tõlkida „Sundimatu kasvamine. Jaan Kaplinski mõistmine”.
Teos on aastatepikkuse uurimistöö vili,…
-
Usaldada teekonda
Mihkel Kaevats (s. 1983) debüteeris Olev Olematu nime all kogumikuga „Ederlezi” („Huma”, 2003). Sellele järgnesid luulekogud „Illusionist” (EKSA, 2004), „Eile hommikul ja täna („Verb”, 2009) ning „Ungari kirsid & teisi luuletusi” („Pegasus”, 2012). Kaevats on õppinud Tartu Ülikoolis semiootikat ja Tallinna Ülikoolis kultuuriteooriat. Samuti on…
-
Kolm juhuslikku naist
Kõigepealt Kafka. „Protsessi” lõpus, Josef K. kolmekümne esimese sünnipäeva eelõhtul kella üheksa paiku tulevad kaks saterkuubedes hea toitumusega härrat talle järele. Nad eskordivad ta väiksesse, tühja ja mahajäetud kivimurdu, mis asub ühe veel päris linnamoelise maja lähedal. Härrad pakuvad vastastikku viisakusest üksteisele tapanuga. Aga enne,…
-
Madis Kõiv Ja Füüsika
I
Akadeemik Harald Kerese seitsmekümnendaks sünnipäevaks 1982. aasta sügisel koostas tema juhitud teoreetikute allüksus kadunud Jaak Lõhmuse initsiatiivil käsikirjalise koguteose „Ülevaade ENSV TA Füüsika Instituudi teoreetilise füüsika sektori ajaloost, kollektiivist ja tööst”. Suurema osa sellest kaunisse nahkköitesse pakitud kaalukast teosest võtavad enda alla sektori 19 töötaja…
-
Liivist ja endast
Tänavu 30. aprillil möödus 150 aastat Juhan Liivi sünnist. Erinevalt nii mõnestki teisest klassikust on Liivi saatus olnud õnnelik: tal on olnud kolm olulist, üksteisele kriitiliselt järgnenud uurijat, kes kõik on avaldanud nii monograafilise käsitluse kui ka hõlmava luulekogu oma redaktsiooniliste täpsustustega. Need Liivi-mehed on…
