Artiklid
-
„Selle nimel tasub ennast lolliks teha”: Jan Kausi 23 novelli
Jan Kaus: „Enne kui unisusest saab reegel”. „Post Factum”, 2018. 287 lk.
Kuigi mööda kirjandusmaailma käib ringi üks tont, mis kuulutab, et novellikogud ei meeldi ei kirjastajale ega lugejale ning neid pole mõtet avaldada, sest keegi neid ei osta, on neis mingi ainulaadne võlu, mida näiteks…
-
Ema hääl
Minul ja minu emal on üks suur erinevus. Mina räägin vaikse, tema aga kõva häälega. Tegelikult oli ka minul vanasti kõva hääl. Kohe algusest peale. Esimeses klassis pidin seepärast mängima näärivana, kes hõikab lapsi üle saali kingikoti juurde kokku. Teises klassis tuli mängida kuningat, sest…
-
Meresõidu ketramine, kangelaste kulgemine
Hanneleele Kaldmaa: „Oliver”. „Elusamus”, 2017. 69 lk.
Hanneleele Kaldmaa on rõhutanud, et erinevalt teistest tänapäeva (noortest) luuletajatest ei kirjuta tema endast või oma igapäevaelust. Tõsi, žanrieksperimendiks nimetatud „Oliver” liigub teisi ja omanäolisemaid teid. Viidatud suveluuletuse saates ütleb Kaldmaa, et nende muinasjutuliste meresõitjatega toob ta eesti kirjandusse…
-
Lindude ja loomade sõda
Ei-ei, ei mingit sildistamist. Jätan ütlemata, kes on linnud ja kes loomad. Ei, need ei ole naised ja mehed. Rootsi kõrgemas vaimuilmas on kriis ja Rootsi Akadeemia lõhe ei lähe naiste ja meeste vahelt. Sellel, mis puhkes oktoobris 2017 ühel ajal ülemaailmse Me-Too-kampaaniaga (vt „Looming”…
-
Valumälu ja mäluvalu ehk miks ei tasu karta minevikuga tegelemise valu?
Mälestused on salakiri, mida peab dešifreerima. Mälestuste ainus mõte on kirjutavas käes. Ene Mihkelson, „Ahasveeruse uni”
Elu pole mitte see, mida sa elasid, vaid see, mida sa mäletad ja kuidas sa mäletad ja siis sellest jutustad. Gabriel García Márquez, moto Käbi Laretei raamatus „Otsekui tõlkes….
-
Kolm pilti
Annelinn
Üks korduv unenägu sellest, kuidas Annelinn põleb. Tuli kihutab paneelmajade väikestest akendest ereda leegiga välja, Pika tänava majad on rusudes, jõeäärsed pargid põlenud. Kivilinnast paistavad veneaegsed nurgarõdudega tornmajad, mida seal kunagi olnud pole (pärit on need vist Vilniusest), ümbrusega võrreldes ebaproportsionaalselt lähedalolevad, just nagu luubiga…
-
Olla teel, mitte kohal
Aado Lintrop: „Tõusta mägede õlule. Luuletaja Himaalajas”. „Go Group”, 2018. 439 lk.
Buddha õpetuse paalikeelses kaanonis kõneldakse kolme sorti tarkusest, mida eristab üksteisest protsess, kuidas tõde inimesse jõuab. Neist esimene on suta-mayā paññā ehk „kuuldud tarkus”. See koosneb teiste inimeste tõekspidamistest, ühiskondlikest keeldudest-käskudest, mis võetakse omaks…
-
Seisatamisi ja vaatamisi, lihtsalt
Kristel Algvere: „Merehurmarohi”. „Värske Raamat”, 20. SA Kultuurileht, 2017. 79 lk.
Sarja „Värske Raamat” kahekümnes köide tundub esimese hooga üks kõige isikupäratum selles muidu üsna efektselt eriilmelises rivis, nõnda et kui üldpildis kaamet luuleaastat kokku võttes küsib Margit Tintso: „Kuhu on jäänud eesti luule vägi?” ,…
-
Emamaalembus
Tõnu Õnnepalu: „Valede kataloog. Inglise aed”. Eesti Keele Sihtasutus, 2017. 389 lk
.
Tõnu Õnnepalu, või täpsust ja ammendavust taotledes ka Emil Tode, Anton Nigovi nime all ligemale veerandsaja aasta jooksul kirjutatud proosateostele on ajalises järgnevuses iseloomulik järkjärguline eemaldumine selgest süžeest, fiktsionaalsest narratiivist, jutustatud loost —…
-
Intervjuu: Luuletus ise ongi nagu sirelite lõualuud
2017. aastal ilmus Marko Kompuse kümnes raamat, „Rotikuningaõppus”. Kakskümmend aastat tagasi luulekoguga debüteerinud autorit on aga produktiivsusest hoolimata hämmastavalt vähe käsitletud ja kajastatud — seda ilmselt suuresti tema loomingu tavatuse pärast. Oma osa on kindlasti luuletaja tagasihoidlikul isikul, millele viitas ka 2005. aastal valminud Jaan-Jürgen…
-
Aeg lendab
Aktselerantlikke elukubratsioone
Mitte kaotada aega, mitte jääda
vahele või maha, ah, mitte sarnaneda
end kordavate loomadega, ainetega nagu vesi
või kivi, mille käitumist saab ennustada! H. Auden, „Lubjakivi kiituseks” Mida vanemaks saame, seda kiiremini lendab aeg. Sellel on puhtloogiline seletus: kümneaastase lapse elust moodustab üks aasta tervelt kümnendiku, viiekümnese…
-
Pekka Lilja punane raamat
Pekka Lilja: „Koos lahus. Uurimusi ja kriitikat eesti ja soome kirjandusest”. Koostajad Pekka Lilja ja Mart Velsker. Tõlkijad Ene Kaaber, Andres Langemets, Heldur Niit, Ele Süvalep, Linda Uustalu, Eva Velsker jt.
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018. 374 lk.
Kõik algas punasest raamatust. Jyväskylä ülikoolis kogu akadeemilise karjääri läbinud…
