$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: vertical
Artiklid
-
Üle ääre jooksvana ma ennast ei mäleta[1]
Üle ääre jooksvana ma ennast ei mäleta[1]
MARKO REIKOP: Me oleme praegu mikrofoniga [Tallinna Pelgulinna] haiglas ja Ellen Niit istub minu vastas haigevoodil. Ma vaatan, et haigla on aja jooksul väga modernseks muutunud. Teil on palatis oma telefon ja olete siin üksinda sees, nagu erapalatis. Minu…
-
Eesti ja Norra minevikus ja olevikus
Kahetsusväärse kolmeaastase hilinemisega jõudis „Loomingu” toimetusse Norra—Eesti Ühingu veerandsaja tegutsemisaasta kokkuvõte, Anu Raua seeliku-emapuuga kaunistatud koguteos Estland og Norge i fortid og nåtid („Eesti ja Norra minevikus ja olevikus”), mis ilmus Norras aasta pärast tähtpäeva, 2010. aasta kevadel. Kogumiku on toimetanud Norra—Eesti kultuurisuhete alustalad, esialgse…
-
Kirjanikust ja ajast, kui kehtis „tõhib” ja „ei tõhhii”…
Heino Kiige mälestustesarja esimeses osas „Kuresaapad. Põnnipõlve mälestusi” (2002) on peatükk „Nurgas”, mida olen varemgi maininud oma arvustuses kahe Kiige mälestusteraamatu kohta („Looming” 2004, nr. 11), aga seekord tahaks tsiteerida pikemalt. Sest selles episoodis, omamoodi kujundis, on mingi kvintessents Heino Kiige kogu iseloomu, kirjandusliku tegevuse…
-
Ole sa loom või inimene…
Inimese ja (lemmik)loomade suhete uurimisele pühendunud psühholoogilt Harold Herzogilt pärineb kaks huvitavat mõtet, mis üpriski täpselt võtavad kokku inimese ja loomade suhted aegade algusest peale. Tema sõnul seisneb inimese ja loomade peamine erinevus inimese armastuses lemmikloomade vastu — loomadel puuduvad lemmikloomad. Samuti on ta tundnud…
-
Kultuurimõnu voogudes. Eesti algupärane näitekirjandus aastal 2012
Möödunud aastal jõudis Eesti Teatri Agentuuri andmetel esimest korda publiku ette ligi sada kodumaist teatriteksti, mida jagus nii lavastamiseks kui ka esimesteks lugemisteks. Mitte kõik kõnealused tekstid ei valminud 2012. aastal, mistõttu paljud neist jäävad seekordse ülevaate fookusest välja. Ka ei käsitleta siin (autori kogenematuse…
-
Looming
„Loomingu” pikast ajaloost on umbes 5,5% kattuv mu enese elulooga. See on suur osalus! Nende „minu-aastate” olust ja ilust olen paarikümne aasta eest pajatanud pealkirja all „Elati ju ennegi” („Looming” 1993, nr. 4). Pealkiri vihjab sellele, et ka kehvadel aegadel võib elukorra parandamiseks leiutada taktikalisi…
-
Eesti lastekirjandus 2012: keetjate nägu supp
„Karneval on täpselt nagu köögiviljasupp: / kartul, kapsas, kaalikas ja porrulaugujupp, // porgand, herned, till ning sibul, maitserohelist, / veidikene soola, pipart, köömneid? — küllap vist!” on kirjutanud Jaanus Vaiksoo luuleraamatus „Supipotikarneval”. Mispeale lastekirjanduse uurija ja kultuurkapitali lastekirjanduse žürii liige Jaanika Palm sedastab: „Mullune lastekirjanduse…
-
Pärismaalased ja sacrificium intellectus
Meie kultuuriteadvust on nüüdseks üsna pikalt rikastatud terminiga enesekoloniseerimine. Neokolonialismist ei ole palju juttu olnud, sest me olime pärast Teist maailmasõda okupeeritud (annekteeritud), mitte koloniseeritud riik. Meie seisukohast algas omamoodi „neokoloniseerimine” pigem pärast taasiseseisvumist, kui olime Lääne suurriikide meelevallas nii poliitiliselt kui ka majanduslikult ning…
-
Lapse kõrv kuuleb hästi. Mõned kuuekümnendate aastate kuulujutud ja linnalegendid
Lastel on head kõrvad. Vanemad inimesed võivad omavahel juttu ajada ja arvata, et laps on süvenenud oma mängudesse. Nad räägivad oma vanainimesejutte, mis üldjuhul pole lastele tõesti huvitavad. Siis aga äkki — laps kikitab kõrvu. Küllatulnud tädi (harvemini onu) jutustab midagi jubedat. Laps jätkab mängimist,…
-
Karl Ristikivi tõsikindluseta maailmas. Tõlkija märkmeid
Keha on keemialaboratoorium, igal inimesel ainukordne. Liiga vähese või üleküllase serotoniini tulemuseks on erinevad meeleolud. Seda teab iga arst, kes näiteks Prozaci abiga võib inimese meeleolusid suunata. Enamjaolt toimib inimkeha ja -psüühika aga üpris viletsalt. Kui see konstruktsioon on jumalikku päritolu, siis peab selle autoriks…
