Artiklid
-
Tühjusesse maetud koer
Siim Pauklin: „Viis ürgelementi ja koer”.
„Post Factum”, 2017. 152 lk.
Siim Pauklini teine luulekogu jätkab täpselt sealt, kus esimene pooleli jäi. Formaalselt keskendus esimene — „Aheldatud Jõgeva” (2011) — küll ühele ahistavale, aga ka naljakale ja veidrale Kesk-Eesti väikelinnale, teine seevastu metafüüsilistele ning kosmilistele objektidele…
-
Kuidas vastast mõnitada
Järgnev võiks olla metoodiliseks juhendiks algajatele kirjameestele ja -naistele, kes kavatsevad laskuda poleemikasse. On elementaarne tõde, et vastast tuleb halvustada, sest muidu võib ta meist parem olla. Selle vältimiseks on mitmeid vahendeid. Muidugi võib vastasele sisuliselt turja karata, tema väidete kallal urgitseda, aga siis kummitab…
-
Intervjuu: „Kirjandusministeeriumis“ 23. V 2017. Täisversioon
Mart Juur: Kas te oma raamatut „Pildi ilu rikkumise paratamatus” kokku pannes tekste muutsite või toimetasite?VIIVI LUIK: Kõiki ilmunud lugusid ma raamatusse sisse ei võtnud, siin-seal kustutasin mõne korduva lause, mõnikord asendasin ebatäpse sõna täpsemaga, kuid üldkokkuvõttes parandasin ja muutsin teksti väga vähe.M. J.: Kas…
-
Eesti luule vaskvanaema
Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii. . . . Voorus on võidetult maas. . . .” Vaskajastu naisluuletajatest nimetatagu kolme: Viivi…
-
Intervjuu: Minu lugu on minu lugu
ILONA MARTSON: Selle intervjuu lindistus algab „Pegasuse” kohvikus. Mis on selle paiga tähendus sinu elus? Kuulud ju sellesse põlvkonda, kelle noorusajal oli see n-ö kultuskoht.
LEELO TUNGAL: Eks praegu öeldakse jah, et „kultuskoht” — tookord ei kasutanud seda sõna keegi. Pärast keskkooli oli see lihtsalt üks…
-
Kuidas Eesti kirjanikud „Kevadet” kirjutaksid
Jaan Kaplinski
Kirjad sinna ja tagasi
Armas Oskar
Olen mõeld sulle kirjutada juba rohkem kui seitsekümmend aastat, mis on möödas meie viimasest südamlikust jutuajamisest, aga ikka on midagi vahele tuld. Sa ehk mäletad seda korda, see võis olla 1945. aastal, kui sa tulid sinna Eduri juukseärisse Riia mäel,…
-
Kirjutamisest, kirjastamisest ja kirjutatust kirjutamisest
Eesti kirjandusel on head ajad. Eestis kirjutamisel ka. Palgaliste kirjanike mõte ajab nii mõnelgi kodanikul kopsu üle maksa, ehkki loomeinimeste mitmeaastased stipendiumid on olemas enam-vähem kõigis Lääne-Euroopa kultuuriruumides, iseäranis Põhjamaades, kellega me ju muidu nii väga sarnaneda ihkame. Kui meil käib toetusega kaasas peaaegu et…
-
Asja ilust
On luuletajaid ja kirjanikke, kelle tekstid edastavad või loovad meeleolu, kutsudes kaasa elama ja tundma. On neid, kelle tekst on nagu võimas vool, kus sõnamass pöörleb või kihutab hirmuäratava kiirusega edasi, haarates kaasa lugejat, kellel pole enam võimalik sellest voolust kuivale pääseda. Aga on ka…
-
Teraapiline
„Ja nüüd võiksite rääkida näiteks oma lapsepõlvemälestustest.”Innustus noore naise näos peaks nakatama ringina tema ümber sätitud gruppi. Aga need kümmekond istuvad oma toolidel krampis ja kammitsetult. Porilane lendab põrinal üle ringisistujate peade ning suundub saali akna poole. Põrin kõlab suures kõledas ruumis võimendatult ja pinge…
-
Intervjuu: Natuke lapsik, natuke naljakas, natuke hirmus
Mudlumi esimesed jutud ilmusid 2010. aastal kultuuriblogis ZA/UM ja viimase paari aasta jooksul on ta avaldanud kolm proosaraamatut: esimene jutukogu „Tõsine inimene” (ZA/UM) ilmus 2014, sellele järgnesid burleskne jutustus „Ilus Elviira” (EKSA, 2015) ja jutukogu „Linnu silmad” (EKSA, 2016). Mudlum on õppinud Eesti Humanitaarinstituudis ja…
-
luule
Loe mindI loe mindnagu luuletustloe kiirustamatahäälda iga silp väljatunne iga sõna keelelkaalu iga lause-liikme raskustja püüa tuumani jõudasa ju tahad aru saadavõibki mitut moodikirjavahe-märke võib jätta siia ja sinnakokku ja lahku võib kirjutada üsna meelevaldseltlõplikud tähendused selguvad ükskord hiljem loe mindoma temposminu temposmängi hüüdsõnadeonomatopoeesiakajade ja pausidegaloe mind II loe mindnagu…
-
Mari kiusatus
Kiusatusi on õige mitmelaadseid. Tänapäeval räägitakse ennekõike kiusatustest, mis seostuvad toitumisega — maitseelamus näib olevat üks praeguse aja suurimaid ahvatlejaid. Kuid muidugi on kiusatuseks ka uued riided ning muu tarbimise ja kehaga seostuv atribuutika. Eesti keele seletav sõnaraamat defineerib kiusatust kui „tugevat tahtmist, iha teha…
