Artiklid
-
Vilde saladus lahendatud?
„Loomingu” juuninumbris avaldatud kirjutises „Lars von Treier ja Tammsaare” tutvustas Toomas Haug 1931. aastast pärinevat Eduard Vilde kirja, kus välismaal tervist parandav kirjanik vahendab seal kohatud Tallinna reaalkooli õpilase teadet, et kevadtalvel on kinos „Gloria Palace” jooksnud Vilde romaani „Külmale maale” põhjal tehtud Saksa film….
-
Loomingulise lehtimise aegu
Mats Traat: „Roheline laev. Noorpõlve luuletusi 1953—1964”. „Ilmamaa”, 2016. 111 lk.
Mats Traat debüteeris luuletajana esimeses luulekassetis „Noored autorid” 1962. aastal. Luulevihu pealkiri oli „Kandilised laulud” ja mõneks ajaks jäi „kandilise maamehe” kujund külge ka loojale endale (tänapäeval öeldakse: bränd). Traadi trükidebüüt jääb aastasse 1959, mil…
-
Meie — „uued eurooplased”
Pühendatud Czesław Miłoszile (1911—2004)
Meie koos teiste baltlastega, keda poliitikud mõnikord liigitavad n-ö uue Euroopa rahvaste hulka vastandina vanale Euroopale, oleme tõepoolest üks omamoodi seltskond. Tuulemaade rahvas, kellest on korduvalt käinud üle võõrvallutuste tormid ja keda on tabanud kaos, mis pole siiski suutnud kaotada meie erilist…
-
Rohujuure tasandil
Pjotr Kruger ei vajanud äratuskella. Ta jõudis kontserni sisehoovi varavalgel, avas garaažiukse, vahetas viledaks kulunud teksad töötunkede vastu, pani saapad jalga, nokatsi pähe. Pjotr — üldiselt kõikidele Petja — oli punase pea ja hõredate vurrudega, ei noor ega vana, kuivetu — polstrit polnud kehal ollagi….
-
Repliik Vilde asjus
Kui lugesin 2016. aasta juunikuu „Loomingus” ilmunud Toomas Haugi sügavamõttelist ja haaravat esseed Lars von Trieri, A. H. Tammsaare ja Eduard Vilde asjus, jäi loo alguses silma üks Vildet puudutav koht. Jah, olen minagi lugenud Linda Vildele Griesist 20. juunil 1931 saadetud kirja, milles kirjanik…
-
Õhtujutt taasvabanenud Eestist
Tarmo Teder: „Andruse elu ja õnn”.
Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 101 lk.
Eesti viimase viiekümne-kuuekümne aasta ajalugu on välismaalastele keeruline lahti seletada. Suured ja meile hiiglama tähtsad sündmused võivad suures pildis tunduda imepisikesed. Pealegi, mis siin välismaalastest kõnelda, Eesti lähiajaloo meenutamiseks ja veel enam mõistmiseks on eestlastel…
-
Rahutuse kirglikul rajal
JÜRI TALVET: Armas Rein, oled kohe jõudmas sama elutähiseni, mille ise jätsin seljataha napilt aasta eest. Sõbrunesime omavahel Tartus, ülikoolis, kas vist 1960. aastate lõpu poole, kuigi kogu meie noorem elu oli ammu kulgenud lähestikku ühes ja samas linnas — Pärnus. Sina sirgusid jõe ääres,…
-
Tusk ja lihtsameelsus
24. mai, teisipäev
Ideaalid tegid meid ilusaks. Niisugune mõte tuli eile, kui nr 60 bussis Lasnamäelt alla, Tallinna ülikooli ette jõudsin ning seal sagivaid murelike ja kahvatute nägudega noori vaatasin. Jah, ideaalid tegid meid ilusaks, kuigi olime nüüdsetest noortest koledamalt riides. Nõukogude aeg, tsensuur, totalitaarne režiim,…
-
Ungari kirjanduselust ja Péter Nádasi uuest raamatust
Ungari kirjanduselus on viimasel aastal tooni andnud pigem kurvad sündmused ja teatav vaikiv tüdimus. Suurem osa Ungari kirjanikkonnast, nagu ühiskonnast üldse, on juba pikemat aega jagunenud poliitiliste, esteetiliste, majanduslike, seltskondlike jm eelistuste ja sõltuvuste järgi kahte teravalt vastanduvasse leeri ning valitsus on viimasel viiel-kuuel aastal…
-
Kas kontinendi kordusetendus?
Ajaloost otsitakse harva paralleele, kui elu on stabiilne ja turvaline. Üksnes kriisiolukordades võib minevikus toimunu saada tähendusrikkaks, ehkki ka siis enamasti lihtsustatud kujul. Ulatuslikud ja pikaajalised protsessid taandatakse mõnele reljeefsele nähtusele, mis omandab teatava sümbolväärtuse. Säärast võimalikku rööpsust võib täheldada hiljuti alanud massimigratsioonil Euroopa Liitu…
-
Katkine kalender
1
Maailma tunnetame ning vastavalt ka mõistame eelkõige ja ikka läbi omaenese konsistentsi, s.o läbi oma tõve ja tervise, läbi lõuapärade ja kõhukoopa, läbi oma tõu ja temperamendi tõkete, läbi eluaastaist ja sugumärgist tuleneva luuvalu või lusti, läbi oma- ja ainupära.
2
Kui ühel meist pole ülejäänud üheksa…
-
Elu = looming
Triin Tasuja (s 1989) on avaldanud kolm luulekogu: „Provintsiluule” („Värske Rõhk”, 2009), mille eest ta pälvis Betti Alveri debüüdipreemia; „Armastust on ja armastust pole” („Ji”, 2011) ja „Vastuseta kirjad” („Kite”, 2014). Ajakirjanduses on ta avaldanud ka proosat. Praegu töötab Tasuja uue videoluulekogu kallal.
CAROLINA PIHELGAS: Sa…
