Holger Kaints: „Päev, mil Stalin suri”.
Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 143 lk.
Ajaloost meil pääsu pole ja vanu arveid tuleb klaarida nii kaua, kuni jaksu jätkub. Holger Kaintsi lühiproosaraamat „Päev, mil Stalin suri” sisaldabki enamjaolt lugusid nõukogude argipäevast, väikeste inimeste elust suures riigis ja nende…
3. detsembril 2015 kuulutati Moskva hotellis „Zolotoje Runo” välja Vene Bookeri võitja. Selle sai Aleksandr Snegirjov romaani „Vera” eest. Vera, lihtsa nimega noor vene naine, kelle vanemad üksteist ei armasta, otsib oma kohta elus. Tema unistuseks on leida kindel mees. Ta sõidab Ameerikasse ning…
Jan Kaus: „Tõrv”.
„Tuum”, 2015. 112 lk.
Jan Kausi uus jutustus on eriskummaline ja mitmepalgeline. Autor põimib siin oma teada-tuntud käekirja sekka palju uudseid vormivõtteid, nii et lugemisel jääb domineerima imelikkuse-mulje. Juba sündmustiku areng on ootamatu ja kentsakas, kuid kõige kentsakam asjaolu kõrgub teksti kohal…
1. veebruaril avati Tartu Linnaraamatukogu Karlova harukogus Soome Instituudi koostatud näitus „Elada, unistada, hõljuda — Tove Jansson (1914—2001)”.
2. veebruaril toimus Tartu Kirjanduse Majas kirjanduslik teisipäev „Antsu saab?”. Ants Orasest kõnelesid ja tema tõlkeid esitasid Villem Varik, Siim Lill ja Rauno Alliksaar.
3. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval „Asjast…
Igor Kotjuh: „Kuidas kujutada päeva”. Tõlkinud Katrin Väli ja Igor Kotjuh.
„Kite”, 2015. 125 lk.
Igor Kotjuhi kirjutistest ja pikemast tegevusest on jäänud mulje, et talle on elutähtsad kaks asja: luule ja headus. Hea luule ja hea koostöö, omavaheline läbisaamine. Tema koostatud ja toimetatud kaks mahukat köidet…
Ootaja
A
Kui kaua nad otsida võivad
mahakukkunud juukselõksu,
ei kahise õuerõivad,
ei kuule veel ukseklõksu.
Ma ootan üksindatundi,
mis teiseks värvib maailma.
Siis taandan halli hundi,…
Ott Raun: „Vaimu vend. Meenutusi: esimene veerandsada”.
„Ilmamaa”, Tartu, 2015. 383 lk.
Mullu 75-aastaseks saanud Ott Raun on kaua olnud ajalooajakirja „Tuna” peatoimetaja ja enne seda siinsamas „Loomingus” publitsistikatoimetaja, lisaks omajagu luule- ja proosaraamatuid avaldanud, aga vähemasti praegusel sajandil ei ole ta naljalt kuhugi kultuurimelusse ja teravatesse…
Ükskord, kui lugesin üle oma vanu jutte, hakkas mind häirima, et kõik need on kirjutatud minavormis. Just nagu oleksid need minu enda elust. Tegelikult ei ole ju. Või vähemasti mitte päriselt. Päriselu on nagu katkematu vool, seda on võimatu adekvaatselt sõnadesse panna. Et teha elust…
Jim Ashilevi: „Kehade mets”.
„Libros Insanos”, 2015. 224 lk.
„Kehade mets” on Jim Ashilevi teine romaan (kuigi Mikk Pärnitsa[1] meelest ei ole see romaan). See algab kui kiri — retooriline võte, mis alguse ja lõpu kenasti kokku seob, samas stiilivõttena pihtimuslikkust rõhutab. Kiri tüdrukutele — Laurale, Karolinile,…
„Pikad varjud”. Koostanud Martin Kivirand.
Ajakirjade Kirjastus, 2015. 245 lk.
Eesti ulmehuviliste seas eksisteerib üsna üksmeelne seisukoht, et Herta Laipaik (1921—2008) tuleks tema folkloorse ainesega kunstmuistendite tõttu arvata eesti etnoõuduse rajajaks. Täpsemalt viidatakse kirjaniku jutukogudele „Maarjakask” (1983) ja „Kurjasadu” (1987, sama pealkirja all mõlemad 2006). Mõnikord lisatakse…
*
Reetmisel ei ole reeglit.
Kord marsivad sõnad
end sõjaväeks,
kord lendavad
ööliblikatena tuppa.
Pööran külge.
Püüan magada….
3. jaanuaril esitles kirjastus „;paranoia” KUMU kunstimuuseumis Roomet Jakapi teksti ja Mihkel Kleisi piltidega värvimisraamatut „TKUN ORHA PNUL — Värvi oma mõistus üle”. Lisaks nimetatutele esines Jaan Malin ehk Luulur, muusikat tegi Taavi Tulev.
8. jaanuaril valiti ajakirja „Looming” uueks peatoimetajaks Janika Kronberg.
9. jaanuaril avati Tartu…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.