Tiia Toomet, kellelt on alates 1975. aastast ilmunud üle kolmekümne raamatu, on kirjutanud: „Olin mõelnud, et tahaksin kunagi kirjutada jutu, kus mitte midagi ei juhtuks, aga ma polnud kindel, kas…
Uus kümnend siinses ajajoones algab 1943. aastaga. Seegi on pöördeline aasta, mille alguses on Stalingradi lahing ja lõpus Teherani konverents, kus Roosevelt ja Churchill andsid muu hulgas Stalinile vabad käed ka…
Allpool on autor toetunud paberitele – avaldatud artiklitele, ajakirja „Looming” kroonikarubriigile ja arhiividokumentidele, milleks olid peamiselt ENSV Kirjanike Liidu juhatuse ja büroo koosolekute protokollid ning liidu parteialgorganisatsiooni büroo ja üldkoosolekute protokollid.…
Jagan oma sõnavõtu kolme ossa. Hakatuseks mõned punktid, mis objektiveerivust taotlevale pilgule tunduvad olevat XXI sajandi eesti kirjanduse puhul märkimisväärsed. Teises osas püüan neid punkte lähemalt selgitada. Kolmandas osas olen sunnitud…
Jorge Luis Borges kirjutas, et ta on paradiisi alati ette kujutanud omamoodi raamatukoguna. Raamatukogu mitmekihiline maailm avaneb ja sina, lugeja, võid saada selle igaveseks rändajaks. Raamatukokku sisenedes sünnib lootus raamatu…
Võtan vaatluse alla kaks raamatut, millest üks on ilukirjandus ja teine mitte. Minu valitud raamatutel on teatavaid ühisjooni, kuna neis räägitakse paremast kogukonnast või visandatakse selle võimalikkust.
Lapsest saati olen ma…
IGOR KOTJUH: Jossif Brodski kirjutas 40-aastaselt: „Mis oskan mina öelda elust? Et on olnud pikk.” Andrei Ivanov ja 50 aastat. Kuidas sina oma vanusesse suhtud? Kas pool sajandit on soliidne…
Märt Väljataga avas seekordse mõttevahetuse nüüdiskirjanduse üle kaunis pessimistlikus toonis: õiglaste üldistuste tegemine üha kasvava tekstihulga kohta näib olevat võimalik ainult robotitele.[1] Ent kui mingit tinglikku tuuma silmas pidades üritada…
Laulva revolutsiooni aasta sügisel loodi meil mõneti maagiline humanitaarinstituut, mis hakkas kevadel üliõpilasi ligi tõmbama nagu magnet rauapuru või kärbseseen lendputukaid. EHI algusest saab tänavu juba 33 aastat, meenub, et olin…
Oli 1985. aasta kevad. Ma ei mäleta, kas Gorbatšov oli juba võimul või mitte, aga ma mäletan järjekorda, mis lookles Pärnu maantee raamatupoe uksest kaugele välja. Müüdi Viivi Luige „Seitsmendat…
Minu puhul on väga kahtlane, kas loeb just kirjanik. Kuidagi on läinud nii, et kunagistest lugemisrõõmust sündinud raamatututvustustest on saanud tõsimeeli tehtav kriitikutöö. Muidugi on selliseid kirjanikke üksjagu, kes oma…
Kirjanikest ja nende lugemusest, lugemise või lugemata jätmise kunstist võib kirjutada mitut pidi ja mitmes võtmes. Valisin enesekeskse ja retrospektiivse variandi – iseendast ja oma sulitempudest on ju ikka tore pajatada.…
Dante Alighieri surmast möödub 14. septembril 700 aastat. See on tähtis päev Euroopa ja ka maailma kultuuris. Dante peateose „Jumalik komöödia” eestindusest seni veel puuduv kolmas osa „Paradiis” on maakeelde tõlgitud…
Krista Kaer on inimene, kes palju teeb ja palju jõuab, kuid teda on üsna keeruline tundma õppida. Ta avaneb aegamisi, välgatustega läbi aastate. Seda põnevam on jälgida tema tegemisi.
Sain Kristaga…
Nagu paljud, olen ma suur lehitseja ja ettevaatlik lugeja. Teen raamatutega tihti seda, mida toiduga peaaegu mitte kunagi: songin siit-sealt ja jätan järele. Meeldivamad loen läbi ka, sest kirjutaval inimesel…
See on kommentaar Carolina Pihelga raamatule „Valgus kivi sees” (2019) või raamatu lugemise üleskirjutus. Teksti on hakatud kirjutama alates raamatu teisest lugemisest.
Kirjanik loeb? Kirjanik peaks kirjutama, päevad on loetud, kõik tuleb ära kasutada. Aga kui autor esitab millegi erilise ja originaalsena loomingut, mille keegi teine on ammu kirja pannud, on kuidagi…
DORIS KAREVA: Mõni tee kirjandusse viib üle kivide ja kändude, läbi karmide eneseületamiste ja kibedate õppetundide. Ühe häll kiigub heinamaal, teise esimesed mälupildid sünnivad raamaturiiulite vahel või klaveri all. Sinu…
1917. aastal avaldas A. H. Tammsaare kolm ilukirjanduslikku teost: jutustus „Varjundid”[1] kõneleb kopsuhaigete pansionaadis aset leidnud traagilisest armuloost; novellis „Kärbes” on kesksel kohal armupinge tütarlapseliku Tiksi ja vanemaealise kirjaniku Meriheina…
Neid kirjanikke, kes vähe loevad, on vähe, eeldan ma. Kirjanik loeb väga palju ja see ta hulluks ajabki. Kirjandus on julm töö. Toob vähe sisse, inimsuhted on sasipuntras, Jeesus, milleks…
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Foto: Tartu Mänguasjamuuseum
![„Hing on kinni ajaloos”.[1] ENSV Kirjanike Liit aastatel 1986–1991](https://www.looming.ee/wp-content/uploads/sites/3/2025/04/L-22-tht2.jpg)
Foto: erakogu
Foto: Ave Maria Mõistlik
Foto: Mats Õun
Foto: Sillerkiil
Foto: Ave Maria Mõistlik
Foto: Aivo Kallas
Foto: Ave Maria Mõistlik
Foto: Ave Maria Mõistlik
Foto: erakogu
Foto: erakogu
Foto: Dmitri Kotjuh
Foto: Karoliina Kagovere