Artiklid Archives - Page 5 of 27

12.2022

Aare Pilv

Kas eesti kirjandus areneb?

Ma õigupoolest ei usu, et suudaksin sellesse mõttevahetusse lisada midagi põhimõtteliselt uut, kuid kuna olen väikest viisi vastutav selle kirjutiste…
Foto: erakogu

12.2022

Jaan Kaplinski

Mõned Tammsaare juubeliga seotud mõtted

Kuna on tegemist klassikuga, alustan klassikast. Kui Konfutsius külastas Lao-tsed, ütles Lao-tse talle: „Endiste aegade suured mehed on ammu surnud…
12.2022

Märt Väljataga

Kaplinski küsimused ja vastused

Järelsõnas „Daodejingi” tõlkele kirjutab Jaan Kaplinski: „Meile tuttavas filosoofias, nagu teaduseski, räägitakse palju enam teadmisest-teadmistest kui mõistmisest, taipamisest, arusaamisest.”[1] See on üks mitmest kirjakohast, kus Kaplinski väärtustab mõistmist-arusaamist kõrgemini teadmisest. Kogu Kaplinski loomingut kannab intensiivne mõistmispüüd ja arusaamisjanu. Üks selle ekstaatilisi väljendusi juhatab sisse kurikuulsa…
Foto: Aldo Luud

12.2022

Berk Vaher

Et püsiks kirjandus. Kuis püsiks kirjandus?

Eesti Kirjanike Liit tähistas tänavu oma 100. sünnipäeva. 30. septembril kõnelesin nende pidustuste raames kirjandusmuuseumis teemal „Eesti Kirjanike Liit – järgmised sada…
Foto: Siim Lõvi

12.2022

Toomas Raudam

Kirjanik loeb. Toomas Raudam

Machiavelli olevat oma lemmikautoreid lugedes pannud endale selga vastava ajastu rõivad, katnud laua, võtnud kätte raamatu ja jäänud ootama. Kas…
11.2022

Jürgen Rooste

Kõva areng või lihtne rasvumine?

Need paarkümmend aastat on olnud mingis mõttes minu elu, elu kirjanduses ja kirjanduselu… Ma ei oska neid lahti võtta ja lahutada enam, uskumustest-veendumustest-vendlustest-vihkamistest-armastamistest on saanud virvarr, mille akadeemiline eritlemine ammugi minu võimete ega kompetentsi piiridesse ei kuulu.
11.2022

Kristjan Haljak

Kirjanik loeb. Kristjan Haljak

Kirjanduse ja kirjaniku surma ning kunsti ja loovuse üldise demokratiseerumise ajajärgul, mis vaibumise märke ei ilmuta, näib otsekui kohatu paigutada…
10.2022

Toomas Haug

Teet Kallase juhtum

„Loomingu” novellivõistlused toimusid järjepidevalt aastail 1951–1970, seejärel veel üksikute kordadena aastail 1977, 1980 ja 1983. Nendel võistlustel sai esimese tunnustuse ja…
Foto: Gabriela Liivamägi

10.2022

Kiwa

Kirjanik loeb. Kiwa

Kollektsioneerin juba mõnda aega raamatuid mittemillestki. Praeguse seisuga on neid, millel sõna nothing pealkirjas, kokku 58 tükki, lisaks paarkümmend raamatut teemadel…
9.2022

Hasso Krull

Kirjanik loeb. Hasso Krull

Hakkan lugema. Ei viitsi. Tahaks teha hoopis midagi muud. Tõusen ja seisan akna juurde. Tuttavad hooned, tuttavad puud, neid olen…
8.2022

Juhan Voolaid

Miks me oleme loomingulised?

Nägin ETV-st Hermann Vaske dokki „Miks me loomingulised oleme?” („Why Are We Creative: The Centipede’s Dilemma”, 2018), mis pani kaasa mõtlema. Doki ülesehitus oli lihtne. Autor vestles kolmkümmend aastat tagasi sõbraga, kes esitas talle küsimuse „Miks me loomingulised oleme?”, ning käivitus. Järgmistel kümnenditel käis Vaske…
8.2022

Mihkel Mutt

Liblikas, kes lendas liiga lähedale

Nagu Heinrich Holla ja Illimar Koonen „Via regias”, nii astuvad Mati Unt ja Kuno Otsus – kuidas neid ka poleks prototüüpidena vastastikku tembitud – 1962. aasta sügisel Tartu Riiklikku Ülikooli eesti filoloogiat õppima. (Mati klassikaaslane Tõnu Kõiv astub prantsuse filoloogiasse – see tänapäeval ilmselt vähetuntud mees, suur teatrifänn, tõlkis…
8.2022

Tiit Hennoste

… ja seitsmekümnendad

1973. aastal ei juhtunud midagi pöördelist. Oli küll Watergate’i skandaal, aga see oli rohkem USA siseasi. Maailm siiski muutub. Euroopas ja USA-s asendub optimism pessimismiga ja kontrakultuur konservatiivsusega. Kuulutatakse postmodernistliku ühiskonna algust, milles pidavat puuduma modernismiaja „suured narratiivid” ning mida iseloomustavat killustumine, vähemuste, ajaviitelisuse ja…
8.2022

Jan Kaus

Uue lugeja sünd

Käesoleva aastatuhande alguses ilmus Marek Tamme taktikepi all üks oluline eestindus: prantsuse kirjandusteoreetiku Roland Barthes’i kirjutiste kogumik „Autori surm” (2002). Kogumiku nimitekst, mille eestikeelne versioon oli esmalt ilmavalgust näinud neli aastat varem siinse ajakirja kaante vahel, lõppeb efektselt: „.. lugeja sünni hinnaks on Autori surm.”[1]
Barthes’i…
8.2022

Heili Sepp

Kirjanduslikud kohtud (II)

Maailma- ja vabadussõja ajal oli kirjanduslikus kohtupidamises kuueaastane paus.[1] 1921. aastal ületasid aga taas uudisekünnise kolm sedalaadi üritust. Kümnendi saab jagada kaheks. Aastail 1921–1926 oli kirjanduslikke kohtuid pigem harva ning materjali valik jagunes üsna võrdselt eesti ja väliskirjanduse vahel. Alates 1927. aastast muutusid need ettevõtmised…
8.2022

Lilli Luuk

Kirjanik loeb. Lilli Luuk

Oli esimesi tõeliselt suviseid pühapäevi, kui jalutasime koos ühe tõlkijaga (imelised, asendamatud inimesed on need tõlkijad!) Käsmus mere ääres. Rääkisime,…
7.2022

Andrus Org

Algupärase noor(te)kirjanduse tuumi ja veeri

Siinses ülevaates keskendun selle sajandi eesti noortekirjandusele, peamiselt küll viimase tosina aasta (2010–2021) raamatuvirna inventuurile. Teemat lahates osutub möödapääsmatuks lõimida käsitlusse ka teoreetiline vaatenurk ja tõstatada mõned vaidlusküsimused, millest pole noortekirjanduse puhul pääsu. Ennekõike on fookuses noortekirjanduse taustad, funktsioonid ja žanrid, mõistagi kõnekamad kodumaised autorid…
7.2022

Imre Siil

Mälestusi Tartu NAK-i aegadest

1977. aasta suvel lahkusin omal soovil Eesti Põllumajanduse Akadeemiast, kus olin maaparandusinseneriks õppinud, ja hakkasin sügisel rohelise tekli asemel kandma ülikooli sinist. Oma EPA kogemuste põhjal olen kirjutanud lühiromaani „Elu parimal aasal”. Pealkirja valisin sõnad nii, et esitähed annaksid kokku EPA. Üritasin viidata sellele, et…
7.2022

Tiiu Kuurme

Kas ja kus nad veel kohtuvad?

Kui tahta kirjeldada inimest, kirjeldame ühtaegu ka ajavaimu. Samuti on põlvkondade ja nende suhetega: oleme paratamatult ära määratud meid ümbritsevast vaimsest ruumist. Millist põlvkondadevahelist suhtlemist kujundab meie praegune ajavaim? Ehk teisisõnu: millistes seostes on kultuuril lootust jätkuda?
Tänase ajastu tunnusjoonteks on nimetatud individualismi, piiride hajumist, suurte…
7.2022

Elin Toona

Mea culpa

Nägin unes, et olen üks esimesi inimesi maailmas, kõrge mäe tipus, neljale kaetud laua kõrval. Toolid olid üllatavalt rabedad ja punaseruuduline laudlina tugevalt plekiline. Õhtusöögiks olid sätitud tühjad taldrikud.
Minu ümber oli kuristik ja kaos. Mäeahelikud ja pilved sulandusid üksteisesse nagu vahutav müür. Seal oli lainetav…
Foto: Elisa Johanna Liiv

7.2022

Ave Taavet

Kirjanik loeb. Ave Taavet

Ajal, mil tegelikkus nõuab häälekamalt tähelepanu kui kunagi varem, võib ilukirjanduse lugemine näida iganenud praktikana. Tegelikkus on fantastilisem ja muljeterohkem…
Foto: Dmitri Kotjuh

7.2022

Valner Valme,
Toomas Raudam

Intervjuu: No taxes! No prizes! Only gifts!

Toomas Raudam on kirjanik, kes ujub alati vastuvoolu. Mõnes mõttes võikski kirjanik kui amet või kutsumus olla vastuvoolu ujuja. Voogame…
6.2022

Kärt Hellerma

Kirjanik loeb. Kärt Hellerma

Olen aastakümnete jooksul lugenud päris palju raamatuid, märkimisväärsest hulgast neist ka kirjutanud, aga ikka ei saa mul raamatutest küllalt, pigem vastupidi: raamatuelu näib üha rohkem muutuvat päriseluks ja muu elu ehk argielu on siis justkui saatja rollis. Olen isegi proovinud paigutada elu kihtidesse – umbes nii,…
6.2022

Tiit Hennoste

„Noh, olid kuldsed kuuekümnendad…”

„Loomingu” uue kümneaastaku algus 1963. aastal toob taas suuri sündmusi. Kaks meest peavad kõned, mille põhilaused lähevad ajalukku: Martin Luther Kingi „I have a dream” ja John Kennedy „Ich bin ein Berliner”. Sama aasta 22. novembril Kennedy mõrvatakse. Aga vähemalt sama olulised on kaks sündmust muusikas,…