$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: vertical
Ma õigupoolest ei usu, et suudaksin sellesse mõttevahetusse lisada midagi põhimõtteliselt uut, kuid kuna olen väikest viisi vastutav selle kirjutiste…
Kuna on tegemist klassikuga, alustan klassikast. Kui Konfutsius külastas Lao-tsed, ütles Lao-tse talle: „Endiste aegade suured mehed on ammu surnud…
Järelsõnas „Daodejingi” tõlkele kirjutab Jaan Kaplinski: „Meile tuttavas filosoofias, nagu teaduseski, räägitakse palju enam teadmisest-teadmistest kui mõistmisest, taipamisest, arusaamisest.”[1] See on üks mitmest kirjakohast, kus Kaplinski väärtustab mõistmist-arusaamist kõrgemini teadmisest. Kogu Kaplinski loomingut kannab intensiivne mõistmispüüd ja arusaamisjanu. Üks selle ekstaatilisi väljendusi juhatab sisse kurikuulsa…
Eesti Kirjanike Liit tähistas tänavu oma 100. sünnipäeva. 30. septembril kõnelesin nende pidustuste raames kirjandusmuuseumis teemal „Eesti Kirjanike Liit – järgmised sada…
Machiavelli olevat oma lemmikautoreid lugedes pannud endale selga vastava ajastu rõivad, katnud laua, võtnud kätte raamatu ja jäänud ootama. Kas…
Need paarkümmend aastat on olnud mingis mõttes minu elu, elu kirjanduses ja kirjanduselu… Ma ei oska neid lahti võtta ja lahutada enam, uskumustest-veendumustest-vendlustest-vihkamistest-armastamistest on saanud virvarr, mille akadeemiline eritlemine ammugi minu võimete ega kompetentsi piiridesse ei kuulu.
Kirjanduse ja kirjaniku surma ning kunsti ja loovuse üldise demokratiseerumise ajajärgul, mis vaibumise märke ei ilmuta, näib otsekui kohatu paigutada…
„Loomingu” novellivõistlused toimusid järjepidevalt aastail 1951–1970, seejärel veel üksikute kordadena aastail 1977, 1980 ja 1983. Nendel võistlustel sai esimese tunnustuse ja…
Kollektsioneerin juba mõnda aega raamatuid mittemillestki. Praeguse seisuga on neid, millel sõna nothing pealkirjas, kokku 58 tükki, lisaks paarkümmend raamatut teemadel…
Hakkan lugema. Ei viitsi. Tahaks teha hoopis midagi muud. Tõusen ja seisan akna juurde. Tuttavad hooned, tuttavad puud, neid olen…
Nägin ETV-st Hermann Vaske dokki „Miks me loomingulised oleme?” („Why Are We Creative: The Centipede’s Dilemma”, 2018), mis pani kaasa mõtlema. Doki ülesehitus oli lihtne. Autor vestles kolmkümmend aastat tagasi sõbraga, kes esitas talle küsimuse „Miks me loomingulised oleme?”, ning käivitus. Järgmistel kümnenditel käis Vaske…
Nagu Heinrich Holla ja Illimar Koonen „Via regias”, nii astuvad Mati Unt ja Kuno Otsus – kuidas neid ka poleks prototüüpidena vastastikku tembitud – 1962. aasta sügisel Tartu Riiklikku Ülikooli eesti filoloogiat õppima. (Mati klassikaaslane Tõnu Kõiv astub prantsuse filoloogiasse – see tänapäeval ilmselt vähetuntud mees, suur teatrifänn, tõlkis…
1973. aastal ei juhtunud midagi pöördelist. Oli küll Watergate’i skandaal, aga see oli rohkem USA siseasi. Maailm siiski muutub. Euroopas ja USA-s asendub optimism pessimismiga ja kontrakultuur konservatiivsusega. Kuulutatakse postmodernistliku ühiskonna algust, milles pidavat puuduma modernismiaja „suured narratiivid” ning mida iseloomustavat killustumine, vähemuste, ajaviitelisuse ja…
Käesoleva aastatuhande alguses ilmus Marek Tamme taktikepi all üks oluline eestindus: prantsuse kirjandusteoreetiku Roland Barthes’i kirjutiste kogumik „Autori surm” (2002). Kogumiku nimitekst, mille eestikeelne versioon oli esmalt ilmavalgust näinud neli aastat varem siinse ajakirja kaante vahel, lõppeb efektselt: „.. lugeja sünni hinnaks on Autori surm.”[1]
Barthes’i…
Maailma- ja vabadussõja ajal oli kirjanduslikus kohtupidamises kuueaastane paus.[1] 1921. aastal ületasid aga taas uudisekünnise kolm sedalaadi üritust. Kümnendi saab jagada kaheks. Aastail 1921–1926 oli kirjanduslikke kohtuid pigem harva ning materjali valik jagunes üsna võrdselt eesti ja väliskirjanduse vahel. Alates 1927. aastast muutusid need ettevõtmised…
Oli esimesi tõeliselt suviseid pühapäevi, kui jalutasime koos ühe tõlkijaga (imelised, asendamatud inimesed on need tõlkijad!) Käsmus mere ääres. Rääkisime,…
Siinses ülevaates keskendun selle sajandi eesti noortekirjandusele, peamiselt küll viimase tosina aasta (2010–2021) raamatuvirna inventuurile. Teemat lahates osutub möödapääsmatuks lõimida käsitlusse ka teoreetiline vaatenurk ja tõstatada mõned vaidlusküsimused, millest pole noortekirjanduse puhul pääsu. Ennekõike on fookuses noortekirjanduse taustad, funktsioonid ja žanrid, mõistagi kõnekamad kodumaised autorid…
1977. aasta suvel lahkusin omal soovil Eesti Põllumajanduse Akadeemiast, kus olin maaparandusinseneriks õppinud, ja hakkasin sügisel rohelise tekli asemel kandma ülikooli sinist. Oma EPA kogemuste põhjal olen kirjutanud lühiromaani „Elu parimal aasal”. Pealkirja valisin sõnad nii, et esitähed annaksid kokku EPA. Üritasin viidata sellele, et…
Kui tahta kirjeldada inimest, kirjeldame ühtaegu ka ajavaimu. Samuti on põlvkondade ja nende suhetega: oleme paratamatult ära määratud meid ümbritsevast vaimsest ruumist. Millist põlvkondadevahelist suhtlemist kujundab meie praegune ajavaim? Ehk teisisõnu: millistes seostes on kultuuril lootust jätkuda?
Tänase ajastu tunnusjoonteks on nimetatud individualismi, piiride hajumist, suurte…
Nägin unes, et olen üks esimesi inimesi maailmas, kõrge mäe tipus, neljale kaetud laua kõrval. Toolid olid üllatavalt rabedad ja punaseruuduline laudlina tugevalt plekiline. Õhtusöögiks olid sätitud tühjad taldrikud.
Minu ümber oli kuristik ja kaos. Mäeahelikud ja pilved sulandusid üksteisesse nagu vahutav müür. Seal oli lainetav…
Ajal, mil tegelikkus nõuab häälekamalt tähelepanu kui kunagi varem, võib ilukirjanduse lugemine näida iganenud praktikana. Tegelikkus on fantastilisem ja muljeterohkem…
Toomas Raudam on kirjanik, kes ujub alati vastuvoolu. Mõnes mõttes võikski kirjanik kui amet või kutsumus olla vastuvoolu ujuja. Voogame…
Olen aastakümnete jooksul lugenud päris palju raamatuid, märkimisväärsest hulgast neist ka kirjutanud, aga ikka ei saa mul raamatutest küllalt, pigem vastupidi: raamatuelu näib üha rohkem muutuvat päriseluks ja muu elu ehk argielu on siis justkui saatja rollis. Olen isegi proovinud paigutada elu kihtidesse – umbes nii,…
„Loomingu” uue kümneaastaku algus 1963. aastal toob taas suuri sündmusi. Kaks meest peavad kõned, mille põhilaused lähevad ajalukku: Martin Luther Kingi „I have a dream” ja John Kennedy „Ich bin ein Berliner”. Sama aasta 22. novembril Kennedy mõrvatakse. Aga vähemalt sama olulised on kaks sündmust muusikas,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.