Toeta

Artiklid

  • Rein Veidemann

    Traditsioon kui lõngakorv

     

     

    Mu lapse- ja noorpõlve interjööri, olgu kodus või külas, kuulus lahutamatu esemena korv erinevat värvi ja erinevas suuruses lõngakeradega. Tavaliselt asetses see tugitooli kõrval — nii oli see meil — või diivani või kummuti veeres. Enamasti kattis korvi ka varrastele ülesloodud tulevane sokk, kinnas või…

  • Merike Reiljan

    luule R

     

    Hilja on ümber pöörata

     

    Vihm sajab mantli jõeks ja ümber on kõu ja

    ikka sa kõnnid ja iga kiri algab samamoodi.

    Et ei saa tagasi tulla, sul on org, kuhu jõuda,

    ja orus maja ja majas Eelija voodi.

    Ainult üks koht, kus sa võiks olla, on org,

    mis on roheline ja…

  • Rein Põder

    Paabeli Raamatukogu teenistuses

     

     

    Püüdkem vahelduseks kirjandusteost vaadelda mõnevõrra teisest vaatenurgast, kui seda kogeb lugeja või ehk ka kriitik. Jah, seestpoolt, autori nägemusena. Ja asja huvides võiks vaadeldava žanrimääratluseks olla romaan. Ei, ma ei keskenduks üldsegi sellele, kuidas sünnib mõne romaani idee või kui raskelt-kergelt kulgeb selle kirjutusprotsess. Hoopis…

  • Aare Pilv

    Muisus ja muistatus. Etnofuturism 2.0

     

     

    Hasso Krull: „Kui kivid olid veel pehmed”.

    Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 118 lk.

     

    Hasso Krulli teost „Kui kivid olid veel pehmed” võiks ehk „Meetri ja Demeeteri” kõrval nimetada tema teiseks eepo­seks, see on samamoodi ühtse liiniga müütiline suurvorm, kuigi „Kivide” üksikosadel on ehk rohkem iseseisva luuletuse olemust…

  • Veiko Märka

    KÜSILAUSETE MEISTRIKLASS

     

     

    Urmas Vadi: „Kuidas me kõik reas niimoodi läheme”.

    „Tuum”, 2014. 231 lk.

     

    Tuntud näite- ja proosakirjaniku, lavastaja ning raadioajakirjaniku Urmas Vadi kaheksast üsna sarnase teema­asetuse ja sisuga novellist koosnev „Kuidas me kõik reas niimoodi läheme” esindab eesti kirjanduses üpris haruldast metafüüsilis-meelelahutuslikku suunda. Nagu ka tema varasem looming.

    Eeskätt…

  • Leo Luks

    Lahkhelide kokkukõla

     

     

    Margo Vaino: „Tööloomad ei rasestu”.

    „Ji”, 2014, 104 lk.

    Margit Peterson: „Külalood ehk vaaderpass”.

    „Ji”, 2014, 89 lk.

     

    I

    Kaks luuletajat ei kirjuta kunagi samast asjast samamoodi, ometi kõlavad vaatlusalused luulekogud huvitaval moel kokku; soovitan neid koos lugeda. Raa­matutel on ühine temaatiline fookus­väli, mida võiks kirjeldada kui ootustest ja ihadest…

  • Kroonikat

     

     

    1. märtsil avati Tartu Linnaraamatukogu Annelinna harukogus Eduard Vilde elule ja loomingule pühendatud interaktiivne näitus „Tabamata Vilde” ja Karlova-Ropka harukogus näitus „Vildet tabades”, mis vaatleb, kuidas Vildet on oma etendustes tabanud teatrid „Vanemuine” ja „Varius”.

    2. märtsil kuulutati Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas…

  • ASTRID IVASK 7. VIII 1926—24. III 2015

     

     

     

    Läti luuletaja Astrīde Ivaska, Eesti ja eestlaste jaoks lihtsalt meie armas sõber Astrid Ivask, suri 24. märtsil Riias. Ta oli sündinud sealsamas Riias Läti sõjaväe kindrali Mārtiņš Hartmanise peres. Tema isa represseeriti 1940. aastal ja perekond lahkus sõja jalust Saksamaale, kus Astrid lõpetas gümnaasiumi. Aastatel…

  • Mehis Heinsaar

    Kuningas

     

     

    Olev Virkus oli lihtne mees. Polnud tal mingeid erilisi võimeid, mille poolest ta kusagil silma oleks paistnud, või annet midagi suuremat korda saata. Polnud tal vist säärast tahtmistki mitte. Ja rikkuse poolest ei hiilanud ta ka. Töötas kellassepana väikeses firmas ainukese töölisena ning tema ülemus…

  • Toomas Haug

    Andrus Kivirähk ja kolm uinumist

     

     

    Kui me asume käsitlema kodu kuvandit eesti kirjanduses, siis ei sobi unustada Andrus Kivirähki hiljuti ilmunud romaani „Maailma otsas” (2013). Siinse vaatluse eesmärgiks on heita üks, olgugi ehk kitsas valgusvihk sellele su­gereerivalt kodukesksele teosele. Teeksin seda võrdluses mitme teise Kivirähki teosega. Alustan praegusel juhul kõige…

  • In memoriam Tatjana Hallap 18. II 1928—17. III 2015

     

     

    Lahkunud on Tatjana Hallap, suurepärane ja viljakas tõlkija, kelle tõlgitud Perrault’ muinasjutud ja Dumas’ „Kolm musketäri” ning „Krahv Monte Cristo” kuuluvad mitme põlvkonna eestlaste lapsepõlve lugemisvarasse.

    Tatjana Hallap (aastani 1952 Sari) sündis Tallinnas 18. veebruaril 1928. Ta õppis Prantsuse lütseumis (1935—1940) ja J. Westholmi Gümnaasiumis (1941—1943),…

  • Vahur Afanasjev

    Oo, vana Tartu!

     

     

    Lauri Isotamm: „Päev pole öö ei ole”.

    Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 218 lk.

     

    Kui veeb ei valeta, alustas jutustuse „Päev pole öö ei ole” autor Lauri Isotamm oma maist teekonda Toomemäe vanast sünnitusmajast 1974. aastal. Raamat on Tartut nõnda täis, et minu kui sünnipärase tartlase jaoks on…

Looming