Artiklid
-
Eesti lastekirjandus 2012: keetjate nägu supp
„Karneval on täpselt nagu köögiviljasupp: / kartul, kapsas, kaalikas ja porrulaugujupp, // porgand, herned, till ning sibul, maitserohelist, / veidikene soola, pipart, köömneid? — küllap vist!” on kirjutanud Jaanus Vaiksoo luuleraamatus „Supipotikarneval”. Mispeale lastekirjanduse uurija ja kultuurkapitali lastekirjanduse žürii liige Jaanika Palm sedastab: „Mullune lastekirjanduse…
-
Pärismaalased ja sacrificium intellectus
Meie kultuuriteadvust on nüüdseks üsna pikalt rikastatud terminiga enesekoloniseerimine. Neokolonialismist ei ole palju juttu olnud, sest me olime pärast Teist maailmasõda okupeeritud (annekteeritud), mitte koloniseeritud riik. Meie seisukohast algas omamoodi „neokoloniseerimine” pigem pärast taasiseseisvumist, kui olime Lääne suurriikide meelevallas nii poliitiliselt kui ka majanduslikult ning…
-
Lapse kõrv kuuleb hästi. Mõned kuuekümnendate aastate kuulujutud ja linnalegendid
Lastel on head kõrvad. Vanemad inimesed võivad omavahel juttu ajada ja arvata, et laps on süvenenud oma mängudesse. Nad räägivad oma vanainimesejutte, mis üldjuhul pole lastele tõesti huvitavad. Siis aga äkki — laps kikitab kõrvu. Küllatulnud tädi (harvemini onu) jutustab midagi jubedat. Laps jätkab mängimist,…
-
Karl Ristikivi tõsikindluseta maailmas. Tõlkija märkmeid
Keha on keemialaboratoorium, igal inimesel ainukordne. Liiga vähese või üleküllase serotoniini tulemuseks on erinevad meeleolud. Seda teab iga arst, kes näiteks Prozaci abiga võib inimese meeleolusid suunata. Enamjaolt toimib inimkeha ja -psüühika aga üpris viletsalt. Kui see konstruktsioon on jumalikku päritolu, siis peab selle autoriks…
