$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: vertical
Küllap on teil mõnikord elus ette tulnud kohtuda kusagil välismaal inimesega, kes teile tunnistab, et olete esimene eestlane, keda tal on õnnestunud oma ihusilmaga näha. Neil puhkudel võib juhtuda, et olete kõige otsesemalt tunnistajaks mütologiseeritud eestlusele ning asute ise selle keskmes – muidugi juhul, kui Eesti…
Nagu iga märk, koosneb ka sümbol kolmest tegurist: tajutavast tähistusest, tähistatavast esemest ja tähendusest. Näiteks õuna pilt tähistab esiteks tegelikkuses eksisteerivat puuvilja ja teiseks teadvuses toimetavat mõistet ‘õun’. Sõna „tank” tähistab esiteks tegelikkuses eksisteerivat sõjamasinat ja teiseks teadvuses toimetavat mõistet ‘tank’.
Kuid mitte iga märk pole…
Elu jooksul olen harjunud omaks pidama paljusid uksi, millest on aastate kaupa sisse ja välja käidud…
1 Hasso eksib, minul on õigus! Kas või seetõttu, et kirjanduse lugu ei ole ennekõike elavate lugu. Kirjanduse lugu on ju ikka suurte surnute lugu. Ja kirjanduse olevikki on just selline, nagu praegune kõneleb olnuga, sest olnu on ikka veel täna. Viiekümnendad, kuuekümnendad ja seitsmekümnendad…
1 Kirjandus on ühiskond. Ta ei peegelda ühiskonda, ei teeni seda, ei üldista ega anna läbilõiget. Kirjandus ongi ühiskond ise, sest ühiskond pole kunagi tervik, vaid koosneb osadest, mida ei saa kokku liita: selleks on nad liiga omaette, ja omaette-olemine oleneb alati teistest, sest üksi…
Viimaste kümnendite eesti teatrit iseloomustab nihe postdramaatilisuse suunas. Vastsete lavavormide esilekerkimisega käsikäes on vähenenud traditsiooniliste näidendite roll ja teisenenud teatritekstide loomise viisid. Räägitud on teatrikunsti emantsipeerumisest, väljamurdmisest kirjandusele tugineva kunstiliigi staatusest. Teatripilt on seejuures vaieldamatult värskenenud, ajakohasem ja mitmetahulisem. Sõnalavastuste segunemine etenduskunstidega ja erinevaid etendusliike…
Lastekirjanduse aastaülevaate kirjutamine eeldas möödunud aastal ilmunud lasteraamatute valimatut lugemist. Nõnda puutusin kokku ka teostega, mis ehk muidu mu huviorbiiti ei kuuluks. Lugesin kriitiku vaatepunktist, tundsin vaimustust, lasin end kanda loo haaravast süžeest ja muigasin autori teravmeelsete naljade üle. Kuid kogesin ka igavust, heitsin raamatu…
Minu esmane kokkupuude Eesti Kirjanike Liiduga sai alguse novembrikuus 1957, kui 17-aastane Saaremaa Kuressaare keskkooli nooruk avaldas ajakirjas „Noorus” ilma täpsema žanrimääratluseta lühikirjutise „Mõtted”.
Järgmise aastasaja sees, kui vormistasin oma pensionipabereid, võeti kirjaniku tööstaaži aluseks just toosama pretensioonitu lühilugu kui tulevase professionaalse kirjaniku esimene trükis vabariiklikus…
Päeval, mil meediasse ilmusid pildid surnukehadest Butša tänavail, ostsin endale Stockmanni kaubamajast Lumene silmapliiatsi. See polnud mu ainus ost: ostsin ka silmapliiatsi teritaja, spetsiaalselt silmapliiatsile mõeldud, mis tähendab, et sellega ei tohi tavalisi pliiatseid teritada, need rikkuvat teritaja ära. Enne ostu sooritamist küsisin ühelt noorelt,…
Üks suuremaid hirme kirjutamise juures on see, et kirjutamisest ei tule midagi välja. Et mõte hangub, lehel…
Alustan arvandmetega ja liigun nende juurest sujuvalt üldistuste manu. Mulle teada olevalt ilmus 126 luuleraamatut, mis kandsid tiitellehel aastanumbrit 2021. Tuhat tänu Signe Suursöödile Eesti Rahvusraamatukogust, kes mind operatiivselt nimekirjadega varustas.
Olin harjunud lugema tihti seda, mida olin juba lugenud, raamatuid, mis avanesid iga kord nagu uued…
Aare Pilv on hinnatud kirjandusteadlane ja luuletaja, kuid tal on laiemgi ampluaa…
Kadrile
Juri Surovtsevi allkirjaga dokument näitab, et NSVL Kirjanike Liidu liikmeks astusin ma 10. XI 1989 ja liikmekaardi nr 19821 sain 3. XII 1990. Eesti Kirjanike Liidu (edaspidi: Liit) kolmekeelne, eesti-, inglise- ja prantsuskeelne liikmepilet nr 148 Vladimir Beekmani allkirjaga on välja antud 20. VIII 1991 ning tunnistab, et olen olnud selle liidu liige…
Viimased põhjalikud eesti kirjanduslood ilmusid XXI sajandi alguses. 2001. aastal avaldati „Eesti kirjanduslugu”, autoriteks Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep ja Mart Velsker.[2] 2006. aastal ilmus saksa keeles Cornelius Hasselblatti „Eesti kirjanduse ajalugu”,[3] mis tõlgiti eesti keelde ja avaldati eriliste muutusteta 2016. aastal.
Need kaks…
Kirjanduse ja ajakirjanduse üldisemad vahekorrad (süvenemistase, loomevabaduse aste, teenimisvõimalused) on igihaljas teema.
See johtub kahe ala silmanähtavast sugulusest. Mõlemad kasutavad ühte ja sama meediumit ehk kirjutatud sõna, mõlemas sünnivad avalikkusele suunatud tekstid, mille ülesanneteski leidub ühisosa – õpetada, sotsialiseerida, meelt lahutada jne.
Arvamusi on nende kahe ala…
SuuralgusTähtedega kirjutan ma Teatud sõnad, et nende Tähtsust pandaks Tähele.
1. Iga sõna, nii heliline kui märgiline, On inimeste vahel mingil määral kokku lepitud Tähendusega Tunnus millegi kohta.
Vaatamata kõigile õigekeelsuse sõnaraamatutele On iga inimese igapäevane keelekasutus ikkagi erinev, sest erinevad On nii inimeste kogemused kui ka lugemus….
Ma ei ole kunagi varem nii teravalt tajunud eesti kirjanduse eskapismi ja eneseküllasust kui 24. veebruari hommikul 2022. Eesti Vabariigi 104. aastapäeva hakul oli Venemaa alustanud sõda Ukraina vastu. Õigupoolest on sõda miilanud kaheksa aastat, Ukraina piiri äärde hakati lisavägesid koondama juba möödunud kevadel, kuid meie…
Vilja Kiisler sõnas aasta algul Maarja Kangro „Õismäe ajamasinat” arvustades, et „teema ei loe [heas] kirjanduses suurt midagi, loeb ainult see, mismoodi on tekst tehtud”.[1] Ometi algab minu 2021. aasta novelli(kogu)saaki peegeldav taksonoomia nimelt temaatilise rõhuasetusega – täpsemalt sellega, kas jutukogude sisust leiab (või ei…
Tänavu kevadel möödub 150 aastat Eesti Kirjameeste Seltsi esimesest ametlikust koosolekust Viljandis 1872. aastal. Mida praegune kultuurirahvas, kirjutajaskond sellest tähtpäevast mõtleb? Enamik küllap arvab: tolmune, arhailine, museaalne, huvituseta värk, millest jäänud tekste on tänapäeval piinlik ja vaevarikas lugeda. Ennemuistne poolorjapõli, algeline teadvus, Villude visa võitlus…
„Mis sul on kodu?”„Lilled… Heinamaa… Päikesepaiste…”Oskar Luts, „Kevade”
Uus kümnend „Loomingu”-põhises ajaarvestuses algab taas pöördesündmusega. 1953. aasta 5. märtsil sureb diktaator Jossif Stalin. Järgneb Nikita Hruštšovi võimuletõus ning 1956. aasta, kui ta peab partei XX kongressi salajasel istungil oma kuulsa isikukultuse-kõne. Nõukogude Liidus algab ajajärk, mida…
Raamat on raam, mille sisse maalib lugeja pilk pildi. Lugeja muidugi teab, et mingi pilt on juba raami sees olemas,…
„Loomingu” artiklisarjas on mõtteid avaldanud Märt Väljataga, Johanna Ross ja Mart Velsker. Järgnev ei lisa palju üldise narratiivi ja mõttevahetuse seisukohalt, pigem kinnitab väljaöeldut ja kõigile teada olevat. Siinkirjutaja eesmärgiks on XXI sajandi eesti kirjandusmaastiku kõige üldisem kirjeldus, mille põhivõtteks on nimepillamine ja loetelud.
Peaasjalikult keskendub edaspidine…
Sissejuhatuseks Peaaegu sada aastat tagasi väitis vene kirjandusuurija Boriss Tomaševski, et kirjanikke on kahte liiki – biograafiata ja biograafiaga kirjanikud. Viimaste…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.