$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: vertical
Artiklid
-
Surmal on lapse silmad
Ühest motiivist Kalju Lepiku luules
Vahel jäävad mõned luuleread kummitama ja elama fraasina, millele ei oskagi täpset tähendust anda. Nad lihtsalt mõjuvad. Üks selline rida — õieti ka luuletuse pealkiri — on Kalju Lepiku kogumiku „Ronk on laululind” (1961) avaluuletus „Surmal on lapse silmad”. Olgu luuletuse…
-
Poliitika ja kirjanduse perversne suhe
„Palun tulge ja rääkige meile poliitika ja kirjanduse suhtest, keegi ei ole seda veel teinud, see on põnev, et kas kirjandus mõjutab poliitikuid, ja kas selle kohta on näiteid.” Nii kutsuti mind Tartusse, üliõpilaste rahvusvaheliste suhete ringi loengut pidama. Sügisesed kõnniteed olid lehtedest libedad, Tallinnas….
-
Intervjuu: Kui kardad, ära kirjuta, kui kirjutad, ära karda midagi
Jelena Skulskaja on passionaarne inimene. Kõike teeb ta suure kire ja pühendumisega alates ilukirjanduslike tekstide kirjutamisest, sõnavõttudest mitmesuguste kultuurinähtuste ja inimeste kohta ning lõpetades enda laitmatu välimusega. Jelena on ta eestlastele, Jelena Grigorjevna ja Lilja venelastele. Vahel tundub, et Skulskajat on mitu: ta on aktiivne…
-
Kirjanik koerakesega
Mida mõtleb vana kirjanik koroonaepideemia aegu publiku lemmikust
Mälestus
On aasta 1999. Jalutan Suur-Karja tänava alguses kultuuriministeeriumist mööda Draamateatri poole. „Rahva Raamatu” vaateakna juures kohtan teretuttavat noort meest, kelle tean olevat Andrus Kivirähki. Olen äsja lugenud tema romaani „Liblikas”, mis mulle väga meeldis. Tunnen vaja-dust seda talle…
-
Intervjuu: „Ulmes sa saad küsida iga inimese elus kolm kõige tähtsamat küsimust”
PEETER HELME: Ei ole just palju kirjanikke, kelle loomingu tähendus eri sihtrühmadele oleks sedavõrd erinev, kui see on juulikuus 50-aastaseks saava Indrek Hargla puhul. Mõne silmis on ta krimikirjanik, teisele ajalooautor, kolmas tunneb teda üldse stsenaristi ja draamakirjanikuna. Kuid ise pead end eelkõige just ulmekirjanikuks…
-
Kolmkümmend aastat hiljem
Koroonaviirus saabus nagu lepitusingel, kellest pole teada, keda ta tapab, keda ära lepitab meie rikutud planeediga, mis hakkas jultunud inimkonnale oma võimu näitama. Mu kirjutuslaual oli juba mitu päeva lebanud vaikides patakas valget paberit, täis kümne aasta jooksul sinna kirja pandud sõnu. Vaatasin seda sadat…
-
Elu ja surma tungiteater armastusest. A. H. Tammsaare näide
Pealkirjas nimetatud „tungiteater” on eestindatud tähissõna Sigmund Freudi saksakeelsele mõistele urszene (ingl primal scene). Algselt tähistas Freud sellega väikelapse kujutlusi vanemate seksuaalvahekorrast. Neid fantaasiaid pidas Freud kunagi inimsoole geneetiliselt omaseks. Sellest ka nimetus sõnasõnalises tõlkes — ürgstseen. Aja jooksul on tähissõna sisu täiendatud ja sellest…
-
Loovus ja vaikus, loovusevaikus
Kuidas ma ometi ei märganud, et ehitati müüre? Ei kuulnud kordagi ehitajaid, ainustki häält.
Konstantinos Kavafis, „Müürid”
Vaikus on kunstniku ülim teise-ilma-žest: vaikusega vabastab ta end orjaikkest maailmas, mis käitub tema loomingu patrooni, kliendi, tarbija, antagonisti, kohtuniku ja moonutajana. Susan Sontag, „Vaikuse esteetika”
Pole muud rohtu peale…
-
Üpris erakordsest 2019. luuleaastast kummaliselt alanud 2020. aasta hakul
On saabunud imelikud ajad. Maailm on viimastel päevadel muutunud. Ootamatult kiiresti ja küllap mõneski mõttes pöördumatult. Mis suunas ent on need pöörded? Järgnevatel „Loomingu” lehekülgedel on 2019. aasta eesti luule ülevaade, mida kirjutama asudes polnud põhjust mõelda, et ka mullu ilmunud luule võib peagi kuulutada…
-
Minu elu Jaan Krossiga
Tõlkija ülestähendusi
Huvi Eesti vastu tekkis mul pärast 1975. aasta novembris toimunud esimest Eesti-külastust. Olin noor üliõpilane, kelle ilmavaade kaldus tolle aja vaimus vasakule, mind huvitasid ühiskonna asjad, sotsialism ja muidugi Nõukogude Liit kui selle kehastus. Käisin üliõpilaste turismigrupiga mitu korda Nõukogude Liidus ja need olid…
-
Maailma saatust alati vaekausil määrab gramm, kateedrist hullupalati on ainult väike samm.
Betti Alver
Mõtisklen teemal, kuidas minust, 2018. aasta riikliku teaduspreemia nominendist, saab mõne kuu pärast koondatud humanitaarteadlane. Tõsi, koondamisteadet pole seni veel kätte antud, aga küll see tuleb, sest palju muid võimalusi kui koondamised…
-
Kui mosaiik ka kokku ei klapi, võib sellest siiski asja saada
Paul Raud: „Kellata torn. Mosaiikromaan üheksas osas”. „Tänapäev”, 2019. 211 lk.
Mitte igaühele pole meie ajal antud võimekust kirjutada võrdlemisi noores eas täiesti loetav romaan. Tõsi, põhimõtteline loetavus ei tähenda veel, et tegemist oleks kirjandusliku kõrgpilotaažiga, ent kui elada ajal, mil „ei olnud piinlik lugeda” on…
-
Intervjuu: Vaba mehena raamatute riigis
TOOMAS HAUG: Sul on ühe mehe kohta, kes juhtumisi 75 täis saab, parajalt soliidne avaldamisnimekiri: kolm mahukat artiklikogu eesti, aga ka vene kirjanduse teemadel, lopsakas kirjanikumonograafia Ardi Liivesest ja tema ajast, sinu kiindumusi peegeldavad raamatud vene kinost ja eesti jalgpallist, millele äsja lisandus kaheköiteline „Hiiumaa…
-
Luxembourgi aias
Gustav Suits ja Euroopa Liit 1
Mis on Euroopa? Igaüks, kes Euroopa piirjooni maakaardilt leida püüab, teab hästi, et see ei ole manner. Tõsi küll, Euroopal on pikki käänulisi rannajooni, meresid, poolsaari ja saari, aga kui liikuda ida poole, muutub üha arusaamatumaks, kus Euroopa õieti lõpeb…
-
Enne ülikooli
1966. aasta juulis istusime mitmekümnekesi, kõik TRÜ Ajaloo-Keeleteaduskonna eesti filoloogia osakonda püüdlejad, peahoone 139. auditooriumis, minu kõrval klassivennad esimesest klassist Jaan Unt ja Tiit Sinissaar. Tahvli ees seisis ülikooli õppejõud ja meie kooli kirjandusõpetaja Eduard Vääri, teatas sisseastumiskirjandite hindeid. Meie kool — A. H. Tammsaare…
-
Õpetajanna saabumine
Hommikust saadik püsis linna kohal lämmatav kuumus. Pärastlõunal hakkas taevasse kogunema tumedaid pilvi. Tal oli vaja pärast tööd bussijaama minna, et ülejärgmiseks päevaks Riia bussile pilet võtta. Rahvusvaheliste liinide kassad olid õnneks seitsmeni lahti. Oli uue aastatuhande algus, puhkuste aeg kestis ja kõik, kes vähegi…
-
XXI sajandi eesti tähestik
Lugenud selle aasta „Loomingust” nr 6 Kruusa Kaljuga tehtud intervjuud, olen päri tema seisukohtadega, mis käsitlevad eesti keele vokaalharmoonia seadusi. Ka tunnen õ seotust enam e kui o-ga, aga ei soovi selle asendamist uue variandiga, sest Eesti õ on maailmas ainulaadne tähemärk ja määratleb väikest…
-
Mida kaunim, seda kaunim
Kirjatähtede standardiseeritud komplekt, mida me Eestis tähestikuna kasutame, on hulga juhuste tulem — lonkab, aga toimib, vähemasti ei tööta otseselt vastu eesti keele ja kultuuri kestmisele. Eesti tähestik võinuks olla piltkiri või silpkiri, veel põnevam — mõistekiri. Aga on, igav küll, ladina alfabeedil põhinev harilik…
-
Intervjuu: Dostojevski ja heavy metal
Urmo Jaanimägi (snd 1970) tuli eesti kirjandusse järsku ja võib-olla ka ootamatult. Või siis just — oodatult. Sest need, kes on tema kahte proosa-kogu „Televisiooni mõju” (Ji, 2017) ja „Kolimise laastav mõju” (EKSA, 2018, tegelikult ilmus 2019) lugenud, on leidnud sealt isikupära, särtsu, olmeseikade tabavat…
-
Intervjuu: Eeposest rokini
Vestlus toimus 16. juunil 2019 Kuressaare piiskopilinnuse siseõues vahetult enne Ivo Linna juubelikontserti.
KAARINA REIN: Mulle on kuskilt meelde jäänud, et teie ema Helvi Jürissoni lapsepõlv möödus Kuressaares. Kas ka teil endal on Saaremaaga mingisugune seos olemas? PEETER VOLKONSKI: Jah, sest ema isa, minu vanaisa Nikolai…
-
Mati Undi e-kirju Irina Belobrovtsevale
18. juuli 2000: Jah, olen liiga palju [„Meistri ja Margarita”] interpretatsioone lugenud ega mäleta enam, mis oli enne, mis pärast ja kus. See ongi ehk hea. Nüüd hakkasin paari kuu järel üle lugema teie doktoritööd, ja muidugi olid seal paljud vastused küsimustele, mida teile nädalavahetusel…
-
Meie ülim seadus
Kõne Tartu laulupeol 22. juunil 2019
Tere, armas eesti rahvas! Sada viiskümmend aastat on sellest, kui meie rahva paremad pojad siia-samasse Taara linna kokku tulivad, et end laulurahvaks laulda. Sellega raputasime endalt maha seitsmesaja-aastase orjaöö. Õieti oli see alles raputamise algus, veel õige väeti oli…
-
Taaskohtumine Johannes Aavikuga
Minu kooliajal räägiti palju Johannes Aavikust (1880—1973). Ta oli suur autoriteet nii meie kirjandusõpetaja Paul Viirese kui ka õpilaste silmis. Paul Viires armastas kasutada Aaviku uusi sõnu, nii verbaalselt kui kirjalikult. Mõnikord tundus tekst mõne uue sõnaga koguni võõras ja teinekord isegi naljakas. Aga kui…
-
Kirjanduslinn ja nähtamatu linnakirjanik Luts
Kui Oskar vene keele klassi jõudis, olid tunnid Jurjevi Reaalkoolis juba alanud. Vahetunnis oli värskel 2. klassi õpilasel asja usuõpetajaga, kes tahtis temaga kõnelda sisseastumiseksamil usuõpetuses saadud puuduliku hinde pärast. Kui Oskar oli piiblisalmi sealsamas peast ette kandnud, sai ta loa tundi minna. „Aga klassi…
