Toeta

Arvustused

  • Leo Luks

    Stseenid ühest abielust

    Peeter Sauter: „Sa pead kedagi teenima”. „Tuum”, 2016. 541 lk.

    Peeter Sauteri viimase viisaastaku looming moodustab sidusa temaatilise terviku. Paljuski võiks mainitud perioodi teoseid nimetada tagasipöördumiseks algusse: jälle kirjutatakse keerutamata oma elust, mis on omandanud taas mõtliku purjakil kulgemise piirjooned. Selle vaikelu ruumiline kese on Tallinnas…

  • Andrei Hvostov

    Kuhu lähevad teadmata kadunud inimesed?

    Meelis Friedenthal: „Inglite keel”.

    „Varrak”, 2016. 208 lk.

    Kümme aastat tagasi andis Eesti Kirjanduse Selts välja kogumiku „Tartu on unenägu”, mille kuueteistkümne autori hulgas Meelis Fridenthali ei ole. Ebaõiglus, ma ütleks: Friedenthal on kõige unenäolisem Tartu autor üldse, keda oskan ette kujutada.

    Seda võis öelda tema eelmise romaani…

  • Maarja Vaino

    Ajas kaduma läinud

    Kai Aareleid: „Linnade põletamine”.„Varrak”, 2016. 327 lk.

    „Linnade põletamine” on Kai Aareleidi teine romaan. Ja tõepoolest — teos on leidlik nii oma kompositsiooni, keelekasutuse kui ka teemale lähenemise poolest. Näib, et meie kirjandusse on sugenenud midagi, mida võiks nimetada aareleidlikkuseks.

    Millest teos kõneleb?

    Sündmuste põhiosa toimub 1950.—1960….

  • Igor Kotjuh

    Kaasaegse kirjanduse võimalusi — uusmeedia kasutamine

    Liina Tammiste: „Väike must kleit.  (T)imeline poeem detailides”.

    Näo Kirik, 2014. 172 lk.

    Liina Tammiste tuntus luuletajana sai alguse ta facebook-profiilist[1], mille tähiseks on ka vastav kirje: „oktoober 2010, started writing poetry, koht: facebook”.[2] Lühikese aja jooksul õnnestus tal koondada oma avaliku konto ümber mitusada püsilugejat. Facebook’is…

  • Peeter Helme

    Viil juustu tervel leivapätsil pole juustukook

    Olev Remsu: „Supilinna armastajad. Triloogia viimase osa teine raamat. Mälestusromaan”.

    „Tänapäev”, 2014. 623 lk.

    Pika ja lohiseva pealkirjaga raamat on ka ise pikk ja lohisev — nädalapäeva jagu sündmusi on laia joonega laotatud rohkem kui kuuesajale leheküljele. Tegelaskujusid on muidugi palju ja paljud neist on ka värvikad….

  • Rein Veidemann

    Jüri Talveti sümbiootiline mõte

    Jüri Talvet: „Kümme kirja Mon­taig­ne’ile. „Ise” ja „teine””.

    Tartu Ülikooli Kirjastus, 2014. 175 lk.

    Kui ligi kakskümmend aastat tagasi, 1995. aastal hakkas ilmuma sari „Eesti mõttelugu”, siis oli selle neljandaks raamatuks Jüri Talveti „Hispaania vaim”. Tänaseks on Hando Runneli juhatusel toimetatav eesti mõtte narratiiv ulatunud tagasi XIX…

  • Aare Pilv

    AFANASJEVI KOMMUNIKATIIVNE BLUES

    Vahur Afanasjev: „Kuidas peab elama”.

    „Näo Kirik”, Tallinn, 2014. 80 lk.

    Vahur Afanasjevi nime all on 14 aasta jooksul ilmunud viis luulekogu ja viis proosaraamatut. Tähelepanu äratab, et tegu on suhteliselt erilaadiliste raamatutega — Afanasjev ei ole ühe-meetodi-mees, vaid proovib erinevaid registreid ja võtmeid, säilitades ometi teatava…

  • Rolf Liiv

    Luule kui vasaralöök: Toomas Raudami juhtum

    Toomas Raudam: „See on T”.

    Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 52 lk.

    Toomas Raudami teine luulekogu „See on T” on valus ja lakooniliselt lõikav. Siit leiame tekste, mis ängistavad, pitsitavad, jäävadki pitsitama, ka siis, kui raamat on ammu käest pandud. Luulekogu pealkiri tekitab kohe küsimuse: mida või keda…

  • Jan Kaus

    Lapse ja mehe ühine hääl

    Toomas Haug: „Mööda Koidu tänavat”.

    Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 112 lk.

    1

    Toomas Haugi lapsepõlvest kõnelev „Mööda Koidu tänavat” mõjub üllatavalt ning ei mõju ka. Iseenesest pole midagi ootamatut tõsiasjas, et kirjandusteadlane otsustab vahelduseks keskenduda rahvusliku mineviku asemel isiklikule möödanikule ning kirjutab omaeluloolise raamatu, pöörates pilgu Eesti kultuuriloo…

  • Maarja Vaino

    Plagiaat või innovaat või…?

    Valentin Kuik: „Ja sinu kätes on põrgu­tuli”.

    EKSA, Tallinn, 2014. 208 lk.

    1956. aastal avaldas Bernard Kangro paguluses romaani „Taeva võtmed”, mille motoks on tsitaat A. H. Tammsaare romaanist „Põrgupõhja uus Vanapagan” (1939): „Inimese hing on ju südames, mitte peas, tohtrihärra, sest südames on veri ja vere…

  • Raul Sulbi

    Üks krüptiline kirjavahetus

    Uku Masing—Kalju Kirde: „Kord kui me unistus uitis”. Koostanud ja toimetanud Mari-Liis Tammiste.

    „Ilmamaa”, 2014. 128 lk.

    Seda kahe mehe kirjavahetust tutvustavat raamatut saadab lihtne paradoks:  kõik „Loomingu” lugejad teavad päris kindlasti Uku Masingut, isegi siis, kui ei ole ühtegi tema kirjatööd juhtunud lugema, ent neid „Loomingu”…

  • Arno Oja

    Ilmet annab ikka ilmet

    Peep Ilmet: „Sõõlatud luule”.

    Eesti Keele Sihtasutus, 2013. 448 lk.

    Peep Ilmet: „Aega on mu meelest”.

    „Varrak”, 2013. 77 lk.

    Peep Ilmet on maarahva laulik. Sõna otseses mõttes. Ta ei luuleta neitsi Maarjast, Maarja Magdaleenast või risti­sõdijate Maarjamaast, küll aga annab üht-teist teada Maavallast. Ja teeb seda kõlavas ja…

Looming