$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: vertical
Arvustused
-
Jüri Talveti sümbiootiline mõte
Jüri Talvet: „Kümme kirja Montaigne’ile. „Ise” ja „teine””.
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2014. 175 lk.
Kui ligi kakskümmend aastat tagasi, 1995. aastal hakkas ilmuma sari „Eesti mõttelugu”, siis oli selle neljandaks raamatuks Jüri Talveti „Hispaania vaim”. Tänaseks on Hando Runneli juhatusel toimetatav eesti mõtte narratiiv ulatunud tagasi XIX…
-
AFANASJEVI KOMMUNIKATIIVNE BLUES
Vahur Afanasjev: „Kuidas peab elama”.
„Näo Kirik”, Tallinn, 2014. 80 lk.
Vahur Afanasjevi nime all on 14 aasta jooksul ilmunud viis luulekogu ja viis proosaraamatut. Tähelepanu äratab, et tegu on suhteliselt erilaadiliste raamatutega — Afanasjev ei ole ühe-meetodi-mees, vaid proovib erinevaid registreid ja võtmeid, säilitades ometi teatava…
-
Luule kui vasaralöök: Toomas Raudami juhtum
Toomas Raudam: „See on T”.
Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 52 lk.
Toomas Raudami teine luulekogu „See on T” on valus ja lakooniliselt lõikav. Siit leiame tekste, mis ängistavad, pitsitavad, jäävadki pitsitama, ka siis, kui raamat on ammu käest pandud. Luulekogu pealkiri tekitab kohe küsimuse: mida või keda…
-
Lapse ja mehe ühine hääl
Toomas Haug: „Mööda Koidu tänavat”.
Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 112 lk.
1
Toomas Haugi lapsepõlvest kõnelev „Mööda Koidu tänavat” mõjub üllatavalt ning ei mõju ka. Iseenesest pole midagi ootamatut tõsiasjas, et kirjandusteadlane otsustab vahelduseks keskenduda rahvusliku mineviku asemel isiklikule möödanikule ning kirjutab omaeluloolise raamatu, pöörates pilgu Eesti kultuuriloo…
-
Plagiaat või innovaat või…?
Valentin Kuik: „Ja sinu kätes on põrgutuli”.
EKSA, Tallinn, 2014. 208 lk.
1956. aastal avaldas Bernard Kangro paguluses romaani „Taeva võtmed”, mille motoks on tsitaat A. H. Tammsaare romaanist „Põrgupõhja uus Vanapagan” (1939): „Inimese hing on ju südames, mitte peas, tohtrihärra, sest südames on veri ja vere…
-
Üks krüptiline kirjavahetus
Uku Masing—Kalju Kirde: „Kord kui me unistus uitis”. Koostanud ja toimetanud Mari-Liis Tammiste.
„Ilmamaa”, 2014. 128 lk.
Seda kahe mehe kirjavahetust tutvustavat raamatut saadab lihtne paradoks: kõik „Loomingu” lugejad teavad päris kindlasti Uku Masingut, isegi siis, kui ei ole ühtegi tema kirjatööd juhtunud lugema, ent neid „Loomingu”…
-
Ilmet annab ikka ilmet
Peep Ilmet: „Sõõlatud luule”.
Eesti Keele Sihtasutus, 2013. 448 lk.
Peep Ilmet: „Aega on mu meelest”.
„Varrak”, 2013. 77 lk.
Peep Ilmet on maarahva laulik. Sõna otseses mõttes. Ta ei luuleta neitsi Maarjast, Maarja Magdaleenast või ristisõdijate Maarjamaast, küll aga annab üht-teist teada Maavallast. Ja teeb seda kõlavas ja…
-
Õrn õis noore naisluule puul
Kaija Kängsepp: „Silitamiseks”.
Tartu NAK, 2013. 84 lk.
Noor naisluule elab Eestis praegu viljakaid aegu, lausa nii viljakaid, et Joanna Ellmann, Sveta Grigorjeva ning Liina Tammiste selle omajagu kahtlasevõitu määratluse alla enam ei kuulugi, paigutudes soorebaste kategooriast vanade huntide kilda. Uusi ja üldse mitte halbu tegijaid lisandub…
-
Maaema nõtke puusanõks
Kristiina Viin: „Nõtkel elevandisammul”.
„Värske Rõhk”, Tartu, 2014. 77 lk.
Võrumaal võrsunud kunstniku ja blogiva galeristi[1] Kristiina Viina luuledebüüt tallab kõdusse romantilised nais- ja/või looduspoeesia klišeed ning kutsub välja ürgse, ilusa ja hirmsa maaema. Unustagem pastoraalid ja Bambi-muinasjutud, Viina luuleilma loodus on ehedalt ja ilustamata pidevas sünni,…
-
Lõpuks ikkagi õigluse küsimus
Madis Kõiv: „Koolipoisid ja füüsikud”.
„Ilmamaa”, Tartu, 2014. 423 lk.
„Koolipoisid ja füüsikud” koondab nüüdseks lahkunud Madis Kõivu mälestusi õpingutest Tartu esimeses keskkoolis (praegune Hugo Treffneri Gümnaasium) üheksandast üheteistkümnenda klassini ja kaheksa-aastasest tööst Tallinna Polütehnilise Instituudi füüsikakateedris. Uuesti ilmub ka juba „Loomingus” (1992, nr. 8) avaldatud elulooline…
