Toeta

Arvustused

  • Jürgen Rooste

    Kuidas luua maailma?

    Pille Õnnepalu: „Õde”.

    „Henrik”, 2013. 158 lk.

    Luule ja elu piirid segunevad, hägustuvad, kaovad. Väga sageli. Ma olen ise olnud säärase „ausa” (aga kas ta siis polegi seda?) luule lõksus, olen jäänud sellesse vahel kinni, ja seetõttu ka mässanud ta vastu. Aga kui ma vaatan miskit perspektiivis,…

  • Arno Oja

    Mees kui „Eifeli” torn

    August Eelmäe: „Eluvõla kandmise raske kohus”.

    Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2012. 340 lk.

    „Eifeli” just nimelt ühe f-iga, nagu maarahvale kohane. Sest ei prantsuse leidurinseneri ega Pariisis kõrguva teraskonstruktsiooniga pole selle raamatu autoril midagi pistmist. Nagu ka XXI sajandi hakul Hiiumaale kerkinud puu-Eiffeliga. Puit lihtsalt ei ole…

  • Veronika Kivisilla

    Kuldne kokkuvõte

    Helvi Jürisson: „Selle ilma kõlakojas. Luuletusi 1998—2012”.

    „Varrak”, 2013. 112 lk.

    Kui arvutada, et Helvi Jürissoni luuledebüüdist on möödas umbkaudu 50 aastat, võiks selle kullakaaneliseks palendatud raamatu ilmumine sümboolselt tähistada justkui Jürissoni ja luule kuldpulmi. Kogumikus leidubki üsna mitu teksti, millest aimub, et eksistents luuleta oleks tõenäoliselt…

  • Jan Kaus

    Seiklused ajaloo sõlmpunktides

    Rein Põder: „Voor”.

    „Eesti Raamat”, 2013. 208 lk.

    1

    „Riigisekretär saatis Ullo nende tekstidega Maapanga poolkaarjasse tornituppa. Halli sügistaevasse ja „Estonia” tahmunud varemeile avaneva akna all, vanal rohelise kaleviga kirjutuslaual seisis seal suur lahtine rohekas kohver kaitsevärvi sõjaväeraadiojaamaga, mille külge oli ühendatud mikrofon. Maandi näitas talle, milline nupp…

  • Vahur Afanasjev

    Äraolevad laulud

    Lauri Teder: „Mullikile”.

    „Värske Raamat”, 2013. 69 lk.

    Lauri Tederi „Mullikile” on kirjandusajakirja „Värske Rõhk” väljaanne, juba üheteistkümnes sarjast „Värske Raamat”, mis ilmub alates 2006. aastast. Loomulikult ei kirjuta „Värske Rõhu” autorid ühesuguseid tekste, vaid moodustavad lõdvalt seotud seltskonna, „tasapinna” (плоскость — nagu vene keeles öeldakse). Vähesed…

  • Marvel Riik

    Põhjuseta radikaal

    Arvi Tapver: „Vabad radikaalid ehk Märtrikroonil pole juveele”.

    „Tormikiri”, [Tallinn], 2012. 175 lk.

    Iga ajakirjaniku soov on kirjutada raamat. Ajakirjaniku amet eeldab armastust kirjutamise vastu. Seda võib võt­ta omamoodi harjutamisena: leida hu­vi­tavaid ja atraktiivseid tegelasi, põ­nevat süžeed, ja muidugi arendada oma kirjutamisstiili, mida näiteks Ernest Hemingway ajakirjanikuna…

  • Olev Remsu

    Sügavale nähtud

    Mart Kadastik: „Kevad saabub sügisel”.

    „Varrak”, 2013. 222 lk.

    Öeldakse, kes ei suuda üllatada, see pangu pillid kotti ja mingu koju. Ma arvan, et Mart Kadastikul pille kotti panna pole tarvis. Mis siis üllatab?

    Mina tean Kadastikku vaid ajakirjanduse kaudu ja ma poleks eales uskunud, et temasuguse positsiooniga…

  • Janika Kronberg

    Avalikult, aga mitte ainult abielust

    Toomas Vint: „Avalikult abielust”.

    „Tulikiri”, Tallinn, 2012. 232 lk.

    Olgem ausad, abielust head romaani kirjutada ikka ei saa. Või kui romaan ongi hea, siis abielu ei ole „hea”, ei ole õnnelik. Klassikaline näide on Tolstoi „Anna Karenina”, vahest ka Tammsaare „Tõe ja õiguse” neljas köide. Peale abielu…

  • Mart Kangur

    Sõda sõja pärast

    (:)kivisildnik: „(:)soari evangeelium. Valuraamatu II köide”.

    „Ji”, Saarde-Pärnu, 2012. 89 lk.

    (:)kivisildnik: „Enne sõda ja kõike seda”.

    „Ji”, Saarde-Pärnu, 2012. 60 lk.

    Mis meile (:)kivisildniku raamatutes „(:)soari evangeelium” ja „Enne sõda ja kõike seda” huvi võiks pakkuda? Poeetiliselt on nad esmapilgul küllaltki lõdvad ja hõredad, nii mõnigi tekst on…

  • Märt Väljataga

    Maarja kakangeelium

    Maarja Kangro: „Must tomat”.

    Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn, 2013, 77 lk.

    Maarja Kangro neljas luulekogu on varasematest mustem ja masendavam ning sisaldab mõned kõige painavamad tekstid, mis sel sajandil eesti keeles kirjutatud. Korra või paar välgatab ka lootus. Tagaplaanile on jäänud seltskondlikud naljad, suhetekoomika, ka ühiskonnakriitika, ja…

  • Mare Sabolotny

    Habras jää

    Tiina Laanem: „Õnnelik jää”.

    „Pegasus”, 2012. 154 lk.

    Tiina Laanemi raamat „Õnnelik jää” koosneb üheteistkümnest loost, mis kõnelevad Eestis soovmõtlemiseks saanud õnneliku jää tootmisest. See lause ei olnud just kõige arusaadavam, selgitan lähemalt. Laanemi ühiskonnakriitika seisneb järgmises — inimesed sagivad ülearu, tihtilugu mõttetult, ning muutuvad tunde- ja…

  • Leo Luks

    Mõõdukalt mürgine Raid

    Juku-Kalle Raid: „Ja teisi luuletusi”.

    Ema ja Isa OÜ, 2013. 88 lk.

    Juku-Kalle Raid ei ole luuletajana tundmatu — käesolev raamat on tema kolmas autorikogu, lisaks on ta luulet ilmunud kahes kirjandusrühmituse „Õigem Valem” ühisraamatus („Õigem Valem”, 2000; „Enam-vähem”, 2003). Kes on mainitud teostega tuttav, sellele võib…

Looming