$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: vertical
Arvustused
-
Ilu. Kirjandus. Reis
Mart Kivastik: „Vietnami retsept”.
„Väike öömuusika”, Tartu, 2012. 285 lk.
Mart Kivastiku „Vietnami retsepti” ilmumisest on tänaseks piisavalt aega möödunud, et esimese vaimustuse lahtumise järel rahumeeli tagasi vaadata ja muheldes küsida, kas midagi meelde ka jäi. Ja kui, siis mis nimelt. Ja kumb peale jäi, kas Kivastik…
-
Kannatuskunstnik Heinsaar
Mehis Heinsaar: „Ülikond”.
„Menu Kirjastus”, Tallinn, 2013. 157 lk.
Heinsaare novellid on omaette mõiste, mida kuuldes lisakommentaare polegi vaja. On selge, et tegemist on tekstidega, mille autoril on oma äratuntav käekiri, mõttemaailm ja andunud lugejad.
Arvan ka ennast Heinsaare loomingu austajate hulka ja seetõttu avasin tema uue novellikogu…
-
Ka viimse vihma taga on päike
Mari Vallisoo: „Viimäne vihim”.
„Ilmamaa”, Tartu, 2013. 103 lk.
On nii, et inimesed lahkuvad, veel siin viibijaile aga jääb alles nende hääl, nende sõna ja mõte. Mari Vallisoo puhul pole kahtlust — elus omapäi olija, üksi kulgeja, on tema luule puudutanud mitme põlvkonna lugejaid. Olgu kirja- või…
-
On veel valutamist
Vahur Afanasjev: „Eesti vaarao”.
„Ji”, Saarde—Pärnu, 2013. 146 lk.
Vastupidav ja viljakas on Vahur Afanasjev olnud. 1990-ndate teise poole laines esile tulnud autorite seas osutub ta üheks sagedamini üllitajatest, järgneva kümnendi vältel on ta avaldanud nii luulekogusid, jutte kui lühiromaane; 2011. aastal ilmus tal ka „Petrone Prindi”…
-
Siiralt sooritatud patud ainult kaunistavad naist!
Eda Ahi: „Gravitatsioon”.
„Verb”, 2013. 56 lk.
Eda Ahi jäi mulle luuletajana esmalt silma erilise, karge esinejana, lavakujuna. Tollal, vast selle sajandi esimese kümnendi lõpul, paistis ta me lõbusa, loova, prassiva ja samas pühenduva noore luuletajaskonna seas silma oma julge, iseteadva olemise, kõva ning selge hääle ja…
-
Imestus maailma ilu üle
Jaak Kõdar: „Armas maakera”.
„Steamark”, Tallinn, 2013. 79 lk.
Tänapäeva eestlased reisivad rohkem kui kunagi varem. Oleme saanud rikkamaks ja võime näha rohkem maailma, kui see oli võimalik meie talurahvast esivanemail, kes said näha vaid heal juhul Riia linna (kubernerile kaebekirja viies) ja Peterburi (vooris käies). On…
-
Me olime Jüri Üdi
„Ma olen Jüri Üdi”. Koostanud Hasso Krull ja Carolina Pihelgas.
Eesti Keele Sihtasutus, 2013. 116 lk.
Kui ma seda raamatut poeriiulil nägin, paistis mu nõrkadele silmadele, et keegi on ümber trükkinud Jüri Üdi 1978. aastal ilmunud valikkogu „Ma olin Jüri Üdi”. Alles lähemal silmitsemisel võis näha, et…
-
In memoriam Ester-Inge Heinaste
24. V 1927—19. XII 2013
Lahkunud on teenekas tõlkija Ester Heinaste.
Ester Heinaste sündis Tallinnas kooliõpetajate perekonnas, lõpetas 1946. aastal Tallinna Õpetajate Seminari ja 1952. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna inglise filoloogina. Ta oli Eesti Literaatide kutsekomitee juhataja aastatel 1969—1995, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1991.
Ester Heinastel…
-
Avalik paberkandjameil Toomas Raudamile
Toomas Raudam: „Ja ära Kafkat unusta”.
Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2013. 195 lk.
Kulla sõber Toomas!
Meie Sinuga mäletame veel aegu, kus Sirpi aeti Vasaraga taga ja aja leht oli ajaleht. Mäletame koguni ümbrikuis kirju ning värvilisi postmarke nendel. Nüüd me kirjutame ise e-mail’e ehk suupärasemalt meile, trükki…
-
Vaimuaristokraadi maastikulembus
Ain Kaalep: „Kodu kõikjal kaasas. Mitme aastakümne kirjutisi”.
„Tänapäev”, 2013. 248 lk.
Ain Kaalepi nii ilukirjanduslik kui eluline maastikuhuvi on oma järjepidevust ilmutanud üle poole sajandi. See algas kirjaniku ja tõlkija esimese luulekoguna kokku pandud „Aomaastikest” (1962), millega kaasnes vahetu matkamärkmikuna Usbekistani-retkel sündinud „Samarkandi vihik” (1962). Poeetilistele…
