$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: vertical
Arvustused
-
Põhjuseta radikaal
Arvi Tapver: „Vabad radikaalid ehk Märtrikroonil pole juveele”.
„Tormikiri”, [Tallinn], 2012. 175 lk.
Iga ajakirjaniku soov on kirjutada raamat. Ajakirjaniku amet eeldab armastust kirjutamise vastu. Seda võib võtta omamoodi harjutamisena: leida huvitavaid ja atraktiivseid tegelasi, põnevat süžeed, ja muidugi arendada oma kirjutamisstiili, mida näiteks Ernest Hemingway ajakirjanikuna…
-
Sügavale nähtud
Mart Kadastik: „Kevad saabub sügisel”.
„Varrak”, 2013. 222 lk.
Öeldakse, kes ei suuda üllatada, see pangu pillid kotti ja mingu koju. Ma arvan, et Mart Kadastikul pille kotti panna pole tarvis. Mis siis üllatab?
Mina tean Kadastikku vaid ajakirjanduse kaudu ja ma poleks eales uskunud, et temasuguse positsiooniga…
-
Avalikult, aga mitte ainult abielust
Toomas Vint: „Avalikult abielust”.
„Tulikiri”, Tallinn, 2012. 232 lk.
Olgem ausad, abielust head romaani kirjutada ikka ei saa. Või kui romaan ongi hea, siis abielu ei ole „hea”, ei ole õnnelik. Klassikaline näide on Tolstoi „Anna Karenina”, vahest ka Tammsaare „Tõe ja õiguse” neljas köide. Peale abielu…
-
Sõda sõja pärast
(:)kivisildnik: „(:)soari evangeelium. Valuraamatu II köide”.
„Ji”, Saarde-Pärnu, 2012. 89 lk.
(:)kivisildnik: „Enne sõda ja kõike seda”.
„Ji”, Saarde-Pärnu, 2012. 60 lk.
Mis meile (:)kivisildniku raamatutes „(:)soari evangeelium” ja „Enne sõda ja kõike seda” huvi võiks pakkuda? Poeetiliselt on nad esmapilgul küllaltki lõdvad ja hõredad, nii mõnigi tekst on…
-
Maarja kakangeelium
Maarja Kangro: „Must tomat”.
Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn, 2013, 77 lk.
Maarja Kangro neljas luulekogu on varasematest mustem ja masendavam ning sisaldab mõned kõige painavamad tekstid, mis sel sajandil eesti keeles kirjutatud. Korra või paar välgatab ka lootus. Tagaplaanile on jäänud seltskondlikud naljad, suhetekoomika, ka ühiskonnakriitika, ja…
-
Habras jää
Tiina Laanem: „Õnnelik jää”.
„Pegasus”, 2012. 154 lk.
Tiina Laanemi raamat „Õnnelik jää” koosneb üheteistkümnest loost, mis kõnelevad Eestis soovmõtlemiseks saanud õnneliku jää tootmisest. See lause ei olnud just kõige arusaadavam, selgitan lähemalt. Laanemi ühiskonnakriitika seisneb järgmises — inimesed sagivad ülearu, tihtilugu mõttetult, ning muutuvad tunde- ja…
-
Mõõdukalt mürgine Raid
Juku-Kalle Raid: „Ja teisi luuletusi”.
Ema ja Isa OÜ, 2013. 88 lk.
Juku-Kalle Raid ei ole luuletajana tundmatu — käesolev raamat on tema kolmas autorikogu, lisaks on ta luulet ilmunud kahes kirjandusrühmituse „Õigem Valem” ühisraamatus („Õigem Valem”, 2000; „Enam-vähem”, 2003). Kes on mainitud teostega tuttav, sellele võib…
-
Kuus annust sapikontsentraati, lisaks kübeke lootust
Elo Viiding: „Teised”.
„Tuum”, 2012. 174 lk.
Lõpuks on ikka nii, et teised on lihtsalt teised. Olendid, kes küll käituvad vähemasti füsioloogilisel tasandil umbes nagu meie; ühiskondlikud loomad, kellest justkui eeldame, et neid seob meiega mingi olemuslik sarnasus, kuid lõpuni kindlad ei suuda me selles iialgi olla…
-
Professor ja igavik
Rein Veidemann: „Tund enne igavikku”.
Eesti Keele Sihtasutus, 2012. 218 lk.
Rein Veidemanni teine romaan „Tund enne igavikku” jätkab „Lastekodus” (2003) lugejate ette astunud tegelase Andreas Wiigi sisekaemuslikke seiklusi. Tegevus toimub Tartus, kuhu Andreas on läinud oma mentori ja õpetaja Karl Mooritsa matusele. Matusetseremoonia ja sellega kaasnevate…
-
Piiritlemata väli
Katrin Väli: „ktrn”.
„Kite”, 2013. 66 lk.
olen see mina? ei ole erilist tähtsust (Lk. 49.)
1978. aastal debüteeris neli tänini aktuaalset poetessi — Doris Kareva, Katre Ligi, Ene Mihkelson ja Katrin Väli. Nagu on erinevaks kujunenud nende luuletajatee, erinevad nende käekirjadki, ometi täheldati kohe esikteoste järel ka…
