Proosa
-
Flight cadet Mari. Novembriroosid
Kõps! pani wing commander James Delano Franklin flight cadet Mari ette töölauale neljakandilises ümbrises fotofilmirulli, tegi seda pooleldi selja tagant, nõnda et ilmutustöhe süüvinud noore naise süda võpatas kergelt. Paganas! Franklin, fototuvastamisüksuse komandör, asetas rulli otsa peale püsti, kahe tolli kõrgune Ilfordi firma mustrohevalge pakend…
-
Rahumäe
Mamma sündis 1900. aasta jõulude ajal, räägiti, et ta oli mõisa sohilaps (kes ei oleks olnud, on ju, aeg oli…
-
Foto: Kris MoorRannajoone muutumisest
Kirjanike liidu juubel eeldaks pöördumist, mis hiilgaks ja kumiseks. Mis ülistaks loomeliidu saavutusi ja kuulutaks talle õitsengut ja kestmist. Säärased…
-
Udumäe kuningas
Maantee pööras metsa. Esilaterna valgusvihk vallandas noorkuisest sügisööst ridamisi halle sammaldunud kuusetüvesid, lopsakaid lepapõõsaid ja tolmuseid rohupuhmaid. Väike vilgas mootorratas lisas allamäge gaasi.
„Hoia kõvasti,” ütles poiss. „Kohe põrutab.”
„Tead,” ütles tüdruk, „see Hilja on lausa loll. Ajab peale, et lahutagu aga Arvi ennast ära.”
„Kuradi külavahetee,” ütles…
-
Viktoriin
Ilm on nii kõle, et tõmban jopeluku kinni. Kingatald lirtsub. See teeb seda muidugi alati, kui maas on natukenegi niiskust. Ma tean, et king on katki, mul lihtsalt pole tahtmist uusi osta. Nagunii on varsti talv, siis viskan minema, ostan kevadel järgmise paari. Käivad kaks…
-
Õun / Mõrtsukas / Naer
Vahel saavad õunad muidugi otsa, kevadeks, keldrist. Enne kui tulevad uued. Siis on aega igatseda.Liisi Rünkla
U
Kui ma endale kedagi enamaks kui sekundiks tahan silme ette manada, pean talle andma õuna. Just nimelt õuna. Pliiats ei kõlba. Ka kahvel mitte. Aga õun kõlbab. Õun annab aja….
-
Hõbepulm
Om fyra hundra meter, sväng vänster. Sväng vänster. Vid rondellen ta andra utfarten till höger. Telefon ladus Juhole sõidujuhiseid rootsi keeles. Ta oli Google Mapsi kunagi rootsikeelseks sättinud, sest talle meeldis see, keskkooli rootsi keelest piisas arusaamiseks ja tekkis tunne, nagu elaks ta mingit teistsugust…
-
Okipäev
Sissejuhatuseks
Oma essees „Elulugu ja raamat” ütleb Linnar Priimägi resoluutselt, nagu tal heaks kombeks: „Ainult tavateadvus, labane mõtteviis leiab, et üles kirjutama peab selle, mida ei vääri mäletada. . . . Täpselt samas vaimus kirjutatakse üles ning avaldatakse trükis tühiste inimeste sisutu elu lugu.”
„Okipäev” ei ole elulooraamat. Olgu see…
-
Kas kõik on hästi?
„Ma tahan tülitseda – kohe ja praegu!”
„Okei. No lase tulla. Lase id-il enda eest rääkida.”
„Persse. . . .”
„Algus on paljutõotav. . . .”
„Ah, mine persse!”
„Olgu. . . . Mitte keegi ei käitu minuga niimoodi. Mitte keegi! Mis sul viga on? Milleks? Kui sul on paha tuju, siis miks on vaja seda minu peal välja elada?…
-
Ärka üles, ma armastan sind
pelutu – kartmatu, kohkumatu
Olen näinud armastuse seljatagust. Longin nüüd teise taga. Olen aeglaselt liipav haavatud noor sõdur pikas suvises heinas.
põrpima – rabavalt, vapustavalt, tähelepanu äratavalt mõjuma
Lamame voodis. Minu sügisene Rootsi kolimine tõstab vestluses pead. Kuigi see teeb mulle haiget, surun oma tunded maopõhja ja manan…
-
Kergete sammude september
„Emme, vaata mind!”
Krisse tõstis pea ja lehvitas innukalt. „Nii vahva, väga tubli!”
Üle pika aja paistis päike ja oli tõesti mõnusalt soe. Mänguväljakut ääristavad männid õõtsusid vaikselt tuules ja linnud siristasid laulda.
„Tee veel viimased mängud – me hakkame viie minuti pärast minema!”
Kodupark oli küll üsna väike, aga…
-
Saavutustega mehed
„Eks rahateenimine ole elu üks tahk,” sõnas Allan ja nõjatus sigarit pahvides tugitoolis tagasi, „kuid ma ei peatuks enda puhul ainult sellel. Raha tuleb ja raha läheb, aga mees jääb!” Pilk pruunidest silmadest rändas aknale ja selle taga laiuvatele aasadele. Allan osutas sigari otsaga välja….
