Proosa
-
Kes tegelikult
Kes tegelikult neid asju enam täpselt mäletab, kuid üks on selgemast selgem — midagi oli, ja kui midagi oli, siis seda enam olematuks ei tee. Tookordne, meie eelmise sajandi seitsmekümnendate sõpruskond on tänaseks lagunenud, laiali läinud, kanda kinnitanud eri maailmajagudes ja maades või viibib hoopistükkis…
-
Traum nink trang Palanumäel
Topograafiline eeltakt
„Mis maa see on?
Siin pole ühtki mäge. . . .”
Siiri Sisaski tungiv toon pani presidendi püsti tõusma, terve laulupeorahva tema järel. Ühendkoor kaare all seisis püsti juba niikuinii.
President pilgutas prillide taga nõutult silmi. Ta oli kimbatuses. Kust pidi ta selle mäe oma rahvale nii äkki võtma, kui…
-
Allääres
„No, maq naka sõs minemä,” ütlen burkat kotti toppides.
„Maq või suq jo ärq viiä,” peaaegu lunib Imre.
„Püsü kotoh, külh maq saa!” käratan.
„Sul kõk n’oo kombsu ja. . . .”
„Jätä. . . . Saq nakat jo jalh ull’usiq tegemä. Sul mineväst kõrrast väähä viil, vai’?”
Imre komberdab vaevaliselt taldadele toetudes minuni, ta silmad…
-
Nosferatu
Heinrich Krämer tuli läbi sügisese uduvihma sõbra juurest õhtusöögilt. Nagu üliõpilastel pärast ilmasõda üldiselt, olid tal näpud täiesti põhjas ja see oli ta esimene soe eine viimase kolme päeva jooksul. Heinrich tundis, kuidas selline eluviis hakkab talle tervise peale. Tänavanurgal tuli talle peale selline köhahoog,…
-
Üks veski seisab vete pääl…
Nõgesed bussipeatuse taga on väga kõrged ja rammusad, kuid suvises päikeselõõsas kuidagi luitunult rohelist värvi. On tunne, justkui oleksid nad tolmused. Ühe nõgese külge on kleepunud pooleldi kõdunenud jäätisepaber. Mõned sitikad lendavad vaikselt sumisedes umbrohupõõsa ümber, hiiglaslikud taimed aga püsivad liikumatuna, paviljoni taga pole tuult.
Paviljonis…
-
Viimane patsient
„Ärge siis unustage, kuidas neid tablette võtta. Üks pärast hommikusööki ja teine pärast õhtusööki. Ja kui ennast ikka halvasti tunnete, helistage kabinetti. Doktor Malleus võtab teid kindlasti jutule, kui on vaja.”
„Aga teie? Kuhu teie siis lähete?” Tema vastas istuv noor kõhn naine vaatas Ludwigile kurbade,…
-
Laps kasvas lillepotis ehk Mullast oled sa võetud
1
Meest ei olnud, ainult rasedus oli. Kui tulid hommikused iiveldused, sõitsin linna ja läksin apteeki, seda nüüdsel ajal tehakse. Küsisin sellist kriipsudega pulka, mis näitab, kas on sedapsi või ei. Apteegineiu oli lobisemishimulise ja õpetliku iseloomuga ning kippus muudkui küsima ja seletama. Ütles, et ega…
-
Öönõid Krimmist
Maarja oli väsinud. Kuid väsinud oli ainult ta seitsmeteistkümneaastane keha, hing oli ikka veel erksalt ärkvel. See oli tal täna öösel juba kuues lennuretk.
Kui ta lendas pilvede vahel, siis tundis ta end hetkeks rändurina. Nii nagu ta esivanemad, kes olid ihaldanud oma maalappi ja vabadust….
-
Kaitsetu
1
„Hõu!”
Ta võpatas. Sellest hoolimata, et neil oli juba silmkontakt ja ta nägi, kuidas mees oma pilgu tema omasse haakis, mingist suuremast bussipeatusesse kogunenud seltskonnast irdus ning veidralt, külg ees, tema poole liikuma hakkas.
„Hõu, tere!”
Ustus ei mõistnud, miks pidi see alati temaga juhtuma. Mis see oli,…
-
Kunstnik Gvidon
Tema ise, Gvidon, juuksed harali ja silmad hõõgumas, hoomas lavale tulles tuttavat aplausikõma, mis tungis ihurakkudesse ja tõstis taevasse. Sündmus oli Hendrixi tribuutkontsert ja Gvidon, kultusliku psühhodeelse progebändi Vürst Gvidoon & Gnuu-Antiloop käilakuju, alustamas oma etteastet. Astus mikri ette ja tõmbas veidi häälest ära Stratocasteriga…
-
Pringlikütid Vabaduse väljakul
Ma olin saatnud sulle mingi tuhat meili ja helistanud vähemalt sada korda, kirjutanud umbes viiskümmend sõnumit ja sa ei olnud vastanud mitte ühelegi — või noh, peaaegu mitte ühelegi — ja siis ma ei saanudki varsti enam aru, kas me mängime seda mängu, kus sa…
-
Vjatško ja tema naised
1. Kukenoisi kired
Meie elasime Polotski kuningriigis, mis on kuulus selle poolest, et rohkem kui kaks inimpõlve tagasi elas, töötas ja suri siin suurvürst Vseslav, kes sündis, jalad ees, ning kilelaadses särgis. Kui särk sünnitusel ära tuli, siis palus nõid emal see lapsele taas ülle tõmmata,…
