Proosa
-
Poistega ei mängi
Tegelikult oskasid tüdrukud ka mängida. Väga hästi oskasid. Nad suutsid igast paigast teha kodu. Ehtisid kohad laudlinade ja linikutega. Sidusid paelad dekoratsiooniks. Tõmbasid nöörid üle hoovi ja riputasid pluusid ja sokid näpitsatega üles. Nad oskasid leida südame ja panna selle tuksuma.
Mõned neist tahtsid olla…
-
Foto: freepik.comVaikusesse
Nagu maavärin, mõtlen ma. Ja kivistun sinnasamasse voodisse – tuba on võõras. Täiesti võõras. Seinal on vaip. Punane, mustritega. Ka…
-
Foto: Kris MoorKümme indiaanlast
Hallituselõhn hõljub paekivist müüridega kitsas keldris, nagu oleks ta osa sellest vähesest inventarist, mis restorani alla keldrisse jäetud on. Siin-seal…
-
Uus aasta
Ma olin nagu natuke teelahkmel. Ja mõlemal pool oli tume maa. Ei teadnud isegi, mida vana-aastaõhtul teha.
Aga läksin maale vanaisa-vanaema juurde. Et olen nendega, neil ka seltsim.
„Me lähme nüüd magama ära.”
„Head ööd! Ja head aasta lõppu!” torkasin veel naerdes. Olime telekat vaadanud….
-
LAZ-695 / Virtuaalsuselademete all deformeerunud mateeria / Laulu tekkimise esmane hetk
Elan juba kaua aega Tartus. Ja näen ikka unes lapsepõlve Elvat, oma tegelikku kohta. Tavaline asi. Aga ikka ja jälle näen ka unes üht kindlat suuremat maa-ala Elva ja Tartu vahel. Unenäomaastikku on muidugi keeruline kartograafiliselt piiritleda, aga minu meelest piiravad seda laias laastus Tartu-Valga…
-
Ja ikka on noored me hääled
Laura seisis laevatekil, vaatas alla rekadele, mis sisse sõitsid, ja nuputas, milliste firmade nimesid ta tunneb. Ta lasi tuulel oma laubalt ära puhuda tumepruuni juuksesalgu ja tõmbas pähe villase mütsi. Septembri lõpus olid hommikud juba külmad. Päike oli tõusmas, taevas oli hall, aga sellel kellaajal…
-
Remontika / Kootsing
Karl Maksimovitš oli kuldsete kätega mees. Ja minul oli au olla ta naaber. Meie kaks majapidamist olid ainukesed Tümavere poole viival teekäänul. Minu oma asus kohe pöörde peal – vaata, et autoga sisse ei põruta! –, tema majake aga laugelt tõusva künka otsas, ümberringi vaid kõrrepõld ja…
-
Ametisaladus
Tagantjärele võis seda teatris käiku isegi õnnestunuks pidada, mõtles mees hommikuputru keetma asudes.
Ta läigatas kastruli põhja sortsu tavalist toiduõli ja veerand klaasi vett, liigutas kastrulit ringikujuliselt käes, algul vastu-, siis päripäeva, ja pani selle siis kuumale ahjuplaadile. Pudrupõhjaks kooris ta suvikõrvitsa seibi, eemaldas sellest…
-
Poirot ja Türi mehe mõistatus
TÜRI.
On hämar. On kuulda hääli.
TALLINN. HOMMIK.
Poirot istub tugitoolis, hommikumantel seljas, ja joob taimeteed.
HASTINGS (pakib kohvreid): Poirot, kas te tõesti ei soovi tulla nautima imelist Paide tehisjärve?
-
Crying game
I know all there is to know about the crying game
I’ve had my share of the crying game
Autoraadiost immitses Boy George’i kaeblik hääl.
Vot see on ikka üks hea lugu, mõtlesin. Imalavõitu? Olgu siis pealegi imal. Mulle meeldibki, kui on imal, magus,…
-
Prügimaja Dionysos
Küsimus oli selles. Õigemini küsimusi oli palju. Aga see üks tuli otsustada kohe.
Sest juba homme ootas Korfu. Või siis ei oodanud. Kindlustuse tegin ära. Igaks juhuks. Et kui midagi minuga siiski juhtub. Infarkt, insult, putukahammustus, tromb, mõni madu salvab, neid on ju kõikjal,…
-
Inimese moodi
Ostsin jõulude ajal soodusmüügist Kalju Kruusa nimelise kaasaegse poeedi luulekogu – kas see on mingisugune luule?! Ja need y-d!!!
HAIGEKASSAKAARTI ENAM EI OLE
ei tea mida ette vytta
hakka füüsilisest isikust ettevytjaks
aga mis myttes ettevytjaks
