„Tõelisus on habras asi, seal mahagoniraamis ta istub. On siis nii, et kui tahan saada tõeliseks, pean ka endale raami ümber tõmbama? Kuidagi ju pean muutma käsitletavaks selle, mis minuga on juhtunud, teist teed tõelisuse juurde pole.”
Nii saavad pilt ja sõna kokku eelkõige suure kunstniku,…
23. septembril võeti Eesti Kirjanike Liitu vastu Märten Kross (soovitajad Mihkel Raud ja Karl Martin Sinijärv) ja Tiina Saar-Veelmaa (soovitajad Adam Cullen ja Jan Kaus).
Märten Kross on sündinud 1970. aastal. Ta on avaldanud kaks teost: „Hullumäng” (2014) ja „Kokkuleppelised imed” (2025). Samuti on ta tegutsenud…
Oma sajanda eluaasta algul lõppes eesti kirjanikkonna seni vanima liikme Ira Lemberi elutee.
Pikk päevatee on vajunud öösse, jättes järeltulijatele hämmastavalt mahuka loomingu, millest jaguks mitme inimese elutööks: nelikümmend laste- ja noorsooraamatut, kolmkümmend romaani, novellikogumik, kaks mälestusteraamatut, sadu laulutekste, millest kuulsaim on Uno Naissoo viisistatud ning…
Kurb on kuulda andeka, hooliva, targa looja lahkumisest. Samal ajal peame olema tänulikud, et meil on niisuguseid säravaid autoreid nagu Aino Pervik, kelle surm sügavalt puudutab.
Ilmselgelt poleks eesti lastekirjandus Aino Pervikuta see, mis ta on. Kui tahta rääkida tüvitekstidest, siis just neid on Pervik loonud:…
Araabia keeles ilmus Rein Raua raamat „إعادة تحقيق” („Rekonstruktsioon”). Tõlkis Cyril Atef, kirjastas Logha Publishing House. Kreeka keeles ilmus Rein Raua „O Αδελφός” („Vend“) Stelios Nitsakise tõlkes, kirjastas World Books. Leedu keeles ilmus Raua „Tobulo sakinio mirtis” („Täiusliku lause surm”) Agnė Bernotaitė tõlkes, kirjastas Apostrofa. Saksa…
10. juunil võeti Eesti Kirjanike Liitu vastu Janika Läänemets (soovitajad Maarja Pärtna ja Elo Viiding), Grethe Rõõm (soovitajad Erkki Koort ja Triinu Laan) ja Tiia Selli (soovitajad Urve Tinnuri ja Jaanus Vaiksoo).
Janika Läänemets on sündinud 1990. aastal. Ta on avaldanud kaks luulekogu: „Vihma ja kurbuse…
Emakeelepäeval, 14. märtsil anti Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis üle kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad. Kokku anti välja üheksa auhinda üheksas kategoorias.
Põhižüriisse kuulusid Kai Olivia Arrak (esimees), Sveta Grigorjeva ja Janika Kronberg.
Proosa valdkonnas pälvis aastaauhinna Arne Merilaid romaani „Puuinimesed” eest. Teised nomineeritud olid: Tiit Aleksejev, „Taevaminejad”;…