Ringvaade

Võhmas sündinud, Kärstna ja Nõo koolide kasvandik ning Tartu ülikoolis ajalugu õppinud Hannes Varblane oli nii ehtne Tartu vaimu maapealne kehastus, kui vähegi olla saab. Huvitavalt kombel algas Varblase palgaline vaimutöö 1975. aastal Eesti Spordimuuseumi teadurina. Ent näituste korraldamine Tartu Kunstimuuseumis kõlab luulega hoopis paremini…

17. juunil võeti Eesti Kirjanike Liitu vastu Maarja Undusk (soovitajad Viivi Luik ja Asta Põldmäe) ning Anja ­Salokannel (soovi­tajad Piret Saluri, Sirje Kiin ja Maimu Berg).

Maarja Undusk on sündinud 1959. aastal. Madli Morelli nime all on ta avaldanud luule­kogud „Tõsimäng” (1983) ja „Muriaad” (2020). Samuti…

Eesti kultuuriavalikkusel ja kogu Eesti rahval on põhjust leinaks. Meie kirjandus­maastikku ilmestava puiestiku helladest velledest on langenud üks kõrgemaid, mastipuu Mats Traat. Aastaringe kogunes peaaegu kaheksakümmend kuus – väärikas iga väärikalt täidetud elule. Ent lein jääb leinaks east hoolimata, sest inimelu ei tähista mitte ainult selle lõplikkus,…

7. märtsil võeti Eesti Kirjanike Liitu vastu Märt Läänemets (soovitajad Tiit Aleksejev ja Heli Allik) ja Markus Väin (soovitajad Paul-Eerik Rummo ja Peeter Sauter). 30. märtsil võeti Eesti Kirjanike Liitu vastu Guntars Godiņš (soovitajad Leelo Tungal ja Margus Konnula), Sveta Grigorjeva (soovitajad Hasso Krull ja Kajar…

Arved Viirlaiu 100. sünniaastapäeva puhul asutas Väliseesti Muuseum (VEMU) Torontos kirjandusauhinna, mida antakse välja Eestit ja eestlust mõtestava silmapaistva ilukirjandusliku teose eest. Auhind kuulutatakse välja üle aasta Arved Viirlaiu sünnipäeval 11. aprillil.

Esimene auhind antakse erakorraliselt välja detsembris 2022 Viirlaiule pühendatud Kreutzwaldi päevade konverentsil Eesti Kirjandusmuuseumis. Sellele…

25. aprillil selgusid VI noortele tõlkehuvilistele mõeldud ilukirjanduse tõlkevõistluse tulemused.

2022. aasta võistlusele oli ­võimalik esitada inglise (Claire-Louise ­Bennett, „A Silly Business”), vene (Марина Аромштам, „Белый верх – черный низ”), ungari (Anna Mécs, „Banach, Tarski, meg én”) ja vanaheebrea ((1QS) סרך היחד) keelest tõlgi­tud töid. Kokku…

Ave Alavainu oli eesti luuletaja ja prosaist, kultuurikorraldaja ja -ikoon! Tartus sündinud, Tallinnas kasvanud, koolis käinud, eesti filoloogiks õppinud, isepäi hiidlaseks hakanud.

Põhjalikumalt räägib Alavainu meile oma loomingust luulekogumiku „Koondatud” mõnusalt kärtsakas järelsõnas: oma noorpõlveraamatuid nimetab ta poolpõlgli­kult vihikuteks nõukogudeaegse viletsa kirjastamiskultuuri ja -kvali­teedi pärast. Uhkust…

13. veebruaril anti Vabal Laval üle Eesti Kultuurkapitali peapreemiad ja elutöö­preemiad. Kirjanduse valdkonnas pälvis elutööpreemia Lehte Hainsalu ning peapreemia Katrin Väli raamatu „Kasvab tagasi lindudeks. Luuletusi 1978–2021” eest.

Emakeelepäeval, 14. märtsil anti Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis üle kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad. Kokku anti välja kümme…

Lahkunud on arhitekt, kunstnik ja poeet Leonhard Lapin. Ta oli üks mitme­külgsemaid ja silmapaistvamaid loojaid XX sajandi II poole ja XXI sajandi alguse Eestis. Tema energia ja originaalsus leidis väljundi piltides, majades ja kirjasõnas. Lapin armastas end iseloomustada avangardistina, kes liigub ühiskonnas heakskiidetud seisukohtadele vastassuunas….

28. jaanuaril, veidi vähem kui kuu aega enne oma 85. sünnipäeva, lahkus meie seast teenekas leedu kirjanduse tõlkija Mihkel Loodus.

Mihkel Looduse elutöö on Leedu-Eesti kirjandussilla ehitamine – just nii on selle sõnastanud Leedu kirjandusinimesed ja see on tõsi mis tõsi. Oma kõige esimesest tõlkest peale,…

Hindi keeles ilmus Doris Kareva valikkogu „Aag Jo Jalati Nahin” („Tuli, mis ei põleta”). Raamatu tõlkisid Teji Grover ja Rustam Singh, välja andis kirjastus Rajkamal Prakashan.

Hispaania keeles ilmus Jüri Talveti „Diez cartas a Montaigne” („Kümme kirja Montaigne’ile”). Raamatu tõlkis Mariela Cordero ja kirjastas UJA Editorial.

Hispaania…

Kõik jääb kuhugi alles,kõik käib maailmas ringi,kõik on kusagil tallel,murrab ja muudab hingi.Valeeria Villandi

„Hingelt ma olen kõigepealt luuletaja olnud. Kirjanduskriitikat olen ma selle­pärast kirjutanud, et olen tahtnud sõna sekka öelda. Ja toimetamise tööd olen ma elus kõige rohkem teinud. Seda multikate-asja, mille kaudu mu nime…

7. detsembril võeti Eesti Kirjanike Liitu vastu Mart Sander (soovitajad Mihkel Kunnus ja Rein Veidemann) ja Ville Hytönen (soovitajad Maarja Pärtna ja Mika Keränen).

Mart Sander on sündinud 1967. aastal, ta on muusik, lavastaja ja kirjanik. Ta on avaldanud raamatuid eesti ja inglise keeles. Tähelepanu on…

Jaapani keeles ilmus Andrus Kivirähki „蛇の言葉を話した男” („Mees, kes teadis ussisõnu”) Ryoko Sekiguchi tõlkes. Raamatu andis välja kirjastus Kawade Shobō Sinsha. Läti keeles ilmus Kivirähki „Kocenieki un tāsenieces” („Puulased ja tohtlased”), mille tõlkis Guntars Godiņš ja kirjastas Pētergailis.

Kreeka keeles ilmus Jüri Talveti luulekogu „Ακόμα και η…