Ringvaade

Alanud on üheksas noortele ilukirjanduse tõlke huvilistele suunatud tõlkevõistlus, mida korraldab Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon koostöös Värske Rõhuga.

Reeglid: 1) osaleda võivad kuni 30-aastased noored, kellel ei ole trükis ilmunud ilukirjanduslikku tõlkeraamatut, 2) võistlusele saab esitada tõlkeid inglise-eesti, saksa-eesti, hispaania-eesti ja jaapani-eesti suunal, võib ka…

6. mail toimus Eesti Kirjanike Liidu eestseisuse koosolek, kus võeti vastu uus liige: Helle Kirsi (soovitajad Leelo Tungal ja Margus Konnula).

Helle Kirsi on sündinud 1968. aastal. Ta debüteeris aastal 2015 lasteluuleraamatuga „Kirsimaja”. Järgnesid lasteluuleraamatud „Viisakas mees” (2017) ja „Kool ei murra konti” (2019) ning lasteraamatud…

Virumaal Küti vallas Inju-Aruvälja külas sündinud Kalju Saaber oma isa ei näinud. Punased olid ta maha lasknud ja kolme poega kasvatas leseks jäänud ema. Talumeheoskusi ja -tarkusi omandas poiss onu juures elades, mälestustesse jätsid jälje vanadest riietest tehtud tuulepluusid, metsavendade öised visiidid, leivasabad, puskarikeetmine ja…

18. märtsil kuulutas Eesti Kirjanike Liit välja uue romaanivõistluse. Võistlusele saadetav käsikiri peab olema kirjutatud eesti keeles, varem avaldamata (ka ositi), mahus vähemalt 200 000 tähemärki. Käsikiri tuleb välja trükkida kahes eksemplaris. Tähemärgi suurus peab olema 12 ja leheküljed tuleb nummerdada. Võistlus on anonüümne, seega…

Emakeelepäeval, 14. märtsil anti Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis üle kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad. Kokku anti välja üksteist auhinda.

Põhižüriisse kuulusid Elisa-Johanna Liiv (esinaine), Maarja Vaino ja Tiit Aleksejev.

Proosa valdkonnas pälvis aastaauhinna Mehis Heinsaar jutukogu „Eesti keelde sukelduja” eest. Teised nomineeritud olid: Aliis Aalmann, „Kes aias”;…

Kui mind oli ära sigitatudsiis tulid venelasedseejärel tulin mina

Tallinnas sündinud Ott Raun, Vaimu vend, nagu ta end vanema venna Vallo järgi määratles, on jäädvustanud oma esimese mälestusena ärkamise Tallinna pommitamise ööl 9. märtsil 1944.

Aastatel 1948–1955 õppis ta Tallinna 27. 7-klassilises koolis ja 1955–1959 Tallinna 22. Keskkoolis, seejärel…

On inimesi, kes valivad eriala. Juhan Habicht valis ruumi.

Ta õppis matemaatikat Tartu ülikoolis väga piiratud ja reeglistatud ajal. Vähemalt oli eriala ideoloogiliselt neutraalne ja tõotas vastuseid paljudele küsimustele. Tema ruum ei olnud muidugi lihtne kolme-neljamõõtmeline ruum, vaid hüperruum, mida valitses vaba ja otsiv vaim läbi…

Eestimaa aedasid, aga ka mõne maja päikesepoolseid seinu kaunistab elulõng. Neist vähenõudlikest, jämeda puitunud varrega ligi kolme meetri kõrguseni ulatuvatest liaanidest on 1972. aastal Tartu ülikooli botaanikuna lõpetanud ning taimesüstemaatikast ligi 140 teadus- ja aimekirjanduslikku artiklit avaldanud Rein Sander kirjutanud raamatutes „101 Eesti puud ja põõsast”…