Ringvaade

28. oktoobril 2015 võeti Kirjanike Liitu vastu Kairi Look (häältega 13 poolt, 1 erapooletu; soovitajad Ilona Martson ja Leelo Tungal).
Kairi Look (s. 1983) on avaldanud lasteraamatud „Leemuripoeg Ville teeb sääred” („Tänapäev”, 2012), „Lennujaama lutikad ei anna alla” („Tänapäev”, 2014), „Peeter, sõpradele Peetrike” („Tänapäev”, 2014) ning näidendi „Kohtumine Peetrikesega”. „Lennujaama lutikad ei anna alla” pälvis lastejutuvõistlusel „Minu esimene raamat” esikoha.
17. detsembril 2015 võeti Kirjanike Liitu vastu Helena Läks (häältega 13 poolt, 1 erapooletu; soovitajad Krista Ojasaar ja Jürgen Rooste) ja Maarja Pärtna (ühehäälselt; soovitajad Kätlin Kaldmaa ja Mart Velsker).
Helena Läks (s. 1987) on avaldanud luulekogud „Helena läks” („Verb”, 2010) ja „Korrosioonikihk”…

13. märtsil võeti Eesti Kirjanike Liidu juhatuse koosolekul loomeliitu vastu Jüri Kolk (häältega 11 poolt, 1 erapooletu; soovitajad Berk Vaher ja (:)kivisildnik).
Jüri Kolk on sündinud 19. juulil 1972. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat aastatel 1990—1993 ja töötanud mitmes ametis — laotöölisena, logistikajuhina, laoteenuste juhina, autotransporditeenuse juhina, ostujuhina, ajakirja „Maatriks” toimetajana ja OÜ Tõlge 24 projektijuhina, alates aastast 2011 töötab ta ekspordispetsialistina A. Le Coqis.
Jüri Kolk on avaldanud luulekogud „Barbar Conan peeglitagusel maal (ja mis ta seal rääkis)” (2009), „Jää on paksem kui veri” (2011), „Seitse surmavoorust” (2013), „Ära mine valguse poole” (2013) ja jutukogu „Teisipäevamaa” (2014), lähemal ajal…

 
 
Soome YLE maineka tõlkeauhinna Kääntökarhu 2014 pälvis Eeva Park, kes koostas luulekogumiku „8+8. Eesti ja Soome luulet. Suomalaista ja virolaista runoutta”. Esimest korda anti auhind luuleantoloogia eest, mille kaante vahel on mitme luuletaja ja tõlkija töö. Lisaks Eeva Pargi tehtud tõlgetele sisaldab see Kätlin Kaldmaa, Kalju Kruusa, Asta Põldmäe, Mari-Liis Roosi, Mati Sirkli ja Merja Aho, Varja Arola, Jyrki Kiiskineni, Hannu Oittineni, Anniina Ljokkoi ja Katja Meriluoto tõlkeid (soome keelest eesti keelde või vastupidi). Raamatu on toimetanud Kalju Kruusa ja Hannu Oittinen, välja andis selle kirjastus „NyNorden”.
Tõlkeauhind Kääntökarhu antakse välja koos algupärase luule auhinnaga Tanssiva Karhu, mille sedakorda pälvis Juha…

 
 
18. detsembril võeti Eesti Kirjanike Liidu juhatuse koosolekul loomeliitu vastu Eva Koff (ühehäälselt; soovitajad Leelo Tungal ja Jaanus Vaiksoo).
Eva Koff on sündinud 17. aprillil 1973 Tallinnas. Ta on lõpetanud Tallinna Reaalkooli ja Tartu Ülikooli prantsuse keele ja kirjanduse erialal ning töötanud kasvatajana Tallinna 162. lastepäevakodus, prantsuse keele õppejõuna TÜ filosoofiateaduskonnas ja prantsuse keele õpetajana Rocca al Mare koolis, alates 2007. aastast on ta prantsuse keele õpetaja Vanalinna Hariduskolleegiumis.
Eva Koff on avaldanud lasteraamatu „Kust tulevad vastused?” („Valgus”, 2002), noortenäidendi „Mirr” (Kirjastuskeskus ja Indrek Koffi tõlketalu, 2008), koos Indrek Koffiga lastenäidendi „Laste hotell” (kogumikus „Hea sõna”, Eesti Teatri Agentuur, 2010) ja lasteraamatu…

9. mail võeti Eesti Kirjanike Liidu juhatuse koosolekul loomeliitu vastu kaks uut liiget: Kaarel Kressa (häältega: 7 poolt, 4 vastu ja 1 erapooletu; soovitajad Peeter Helme ja Jürgen Rooste) ja Muš Nadii (häältega 9 poolt, 2 vastu ja 1 erapooletu; soovitajad Maarja Kangro ja Arvo Valton).
Kaarel Kressa on sündinud 27. juunil 1983 Tallinnas, õppinud Tallinna Pedagoogikaülikoolis prantsuse filoloogiat (lõpetamata) ning töötanud juhutöödel ja tõlkebüroos tõlkijana. Alates 2006. aastast töötab ta „Eesti Päevalehes” ajakirjanikuna.
Ta on avaldanud luuletusi ja humoreske väljaannetes „Sirp”, „Vikerkaar” ja „Eesti Päevaleht”. Kaarel Kressalt on ilmunud kaks luulekogu: „Oidroon” (Eesti Keele Sihtasutus, 2005) ja „Vereurmarohumesi” („Ji”, samade kaante…

„Seltsimees laps” leedu keeles
14. juunil esitleti Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Vilniuses Leelo Tungla „Seltsimees lapse” tõlget leedu keelde. Raamat ilmus Urmas Viigi originaalillust­ratsioonidega kirjastuses „Gimtasis žodis”. Kohal viibisid eesti kirjanduse austajad ja Leedu Eesti Seltsi liikmed. Oma mälestusi jagas autor, sõna võtsid suursaadik Toomas Kukk, kirjastaja Vida Bėkštienė ja tõlkija Danutė Sirijos Giraitė, raamatut analüüsis kirjanik ja kirjanduskriitik Gintarė Adomaitytė. Tõlge ilmus tänu Eesti Kultuurkapitali stipendiumile „Traducta”.

10. oktoobril võeti Eesti Kirjanike Liidu juhatuse koosolekul loomeliitu vastu kuus uut liiget: Meelis Friedenthal (ühehäälselt, soovitajad Krista Kaer ja Siim Veskimees), Andrei Ivanov (ühehäälselt; soovitajad Kajar Pruul ja Igor Kotjuh), Veronika Kivisilla (ühehäälselt, soovitajad Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärv), Mihkel Kunnus (häältega 10 poolt, 1 vastu; soovitajad Mihkel Mutt ja Aare Pilv), Kristjan Sander (häältega 8 poolt, 3 erapooletut; soovitajad Juhan Habicht ja Liisi Ojamaa) ja Tiit Tarlap (häältega 9 poolt, 2 erapooletut; soovitajad (:)kivisildnik ja Karl Martin Sinijärv).
Meelis Friedenthal on sündinud 24. oktoobril 1973. Ta on avaldanud romaanid „Kuldne aeg” („Tuum”, 2005) ja „Mesilased” („Varrak”, 2012) ning…

 
 
Lahkunud on ungari kirjanduse esindaja Eestis, perfektne tõlkija ja hoolas toimetaja, kelle elutöö kokkuvõte ei mahu tavapärase nekroloogi ridadesse.
Edvin Hiedel lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna eesti filoloogina 1954. aastal ja töötas Eesti Riiklikus Kirjastuses korrektori ja toimetajana aastail 1954—1963, siis kümme aastat „„Loomingu” Raamatukogu” toimetuses (1963—1973) ja seejärel 1976—1991 kirjastuses „Eesti Raamat” tõlkekirjanduse toimetajana. Toimetamis- ja tõlkimistöö jätkus ka pensionipõlves kuni viimase eluaastani. Ehkki toimetajana tegeles Edvin Hiedel nii eesti kui ka kogu maailma kirjandusega, oli tema eelistuseks noorusest saadik ungari kirjandus. Ungariga õnnestus tal lähemat tutvust teha juba 1956. aastast peale.
„„Loomingu” Raamatukogu” vihikutena ilmusid Edvin Hiedeli järgmised tõlked: Ernő…

 
 
Emeriitprofessor Sergei Issakovi terve elu oli seotud Eestiga (ta sündis Narvas esimese vabariigi ajal) ja kogu ametialane tegevus Tartu ülikooliga. 1949.aastal alustas ta õpinguid Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-filoloogia teaduskonna vene keele ja kirjanduse osakonnas, pärast  selle lõpetamist cum laude 1954 asus tööle vene kirjanduse õppetooli, algul laborandina. Professor sai temast 1976 ning õppetooli juhataja oli ta 1980—1992. 1992—1997 oli Sergei Issakov taasavatud slaavi filoloogia õppetooli professor ning jätkas loengute pidamist (Baltikumi, Taga-Kaukaasia, idaslaavi ja lääneslaavi kirjanduste ajalugu, erikursused vene kultuurist Eestis, eesti-vene kirjandussidemed) ka pärast emeriteerumist. Aastatel 1983—1986 töötas ta külalisprofessorina Helsingi Ülikoolis; esines loengutega mitmetes Soome, Itaalia, Venemaa, Läti,…