Ringvaade

Hingedeaeg viis meie seast Maie Kalda, Väike-Maarja koolmeistri perest pärit kirjandusteadlase, mitme põlvkonna kirjarahva hea ja nõudliku kriitiku ja õpetaja.

Tartu ülikooli cum laude lõpetanud eesti filoloogina alustas ta 1956. aastal kokku pea pool sajandit kestnud teadustööd Keele ja Kirjanduse Instituudis ning 1993. aastal selle ühe…

Ja päike loojub

On lahkunud meie noorpõlve lemmikraamatute tõlkija Valda Raud.

Kes ei teaks romaane „Tom Jones”, „Tappa laulurästast”, „Ja päike tõuseb”, „Tšempionide eine”, „Alfie”, „Õde Carrie”, „Kuristik rukkis”, „Kiin”? Henry Fielding, Harper Lee, Ernest Heming­way, Kurt Vonnegut, Bill Naughton, J. D. Salinger, Mark Twain, Bernard Shaw,…

Teatame sügava kurbusega, et 4. no­­v­­e­mb­ril 2013 lahkus pärast rasket haigust meie hulgast filosoofiadoktor prof. emer. Leonid Stolovitš. Sündinud 22. juulil 1929 Leningradis, sõja-aastail lapsena viibinud Leningradi blokaadis ja sellest pääsenud, õppis ta filosoofiat Leningradi ülikoolis, lõpetades selle 1952. aastal. Leidmata tollastes oludes võimalust erialaseks…

Tervitan ja tunnustan noorte kirjandusuurijate, Pille-Riin Larmi ja Krista Ojasaare soovi süveneda Marie Underi sajandipikkusesse retseptsiooni (vt.: Underi retseptsiooni allikail: klassikust müüdiks. „Looming” 2013, nr. 8). Selles valdkonnas on veel palju põnevat avastada ja uurida.

Mul on lisada kommentaariks vaid üks oluline mõisteline täpsustus artiklis kergelt…

Kodaverest pärit Mari Vallisoo luule eelõitseng jääb 1960. aastate teise poole Tartusse, legendaarse Vello Saage kirjandusklassi aegadesse, tollastest koolialmanahhi „Tipa-Tapa” numbritest leiame terve luulekogu jagu tema kergejalgseid värsse. Pärisdebüüdiks sai siiski kümmekond aastat hiljem „Kallid koerad” (1979), mille kriitika võttis vastu harvanähtavalt üksmeelse tunnustusega. Noore…

Aleksander Müller, passi järgi Aleksander Müller-Mölder sündis 1947. aastal Tartus. Tartus õppis ta ka mitmes koolis, muuhulgas kaks aastat tollases TRÜ-s psühholoogiat. On neid, kes seostavadki teda ennekõike Tartuga, aga võib-olla veel rohkem neid, kes seostavad Tartut ennekõike just Mülleriga.

Muusikuna oli Aleksander Müller ehk lihtsalt…

„Seltsimees laps” leedu keeles

14. juunil esitleti Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Vilniuses Leelo Tungla „Seltsimees lapse” tõlget leedu keelde. Raamat ilmus Urmas Viigi originaalillust­ratsioonidega kirjastuses „Gimtasis žodis”. Kohal viibisid eesti kirjanduse austajad ja Leedu Eesti Seltsi liikmed. Oma mälestusi jagas autor, sõna võtsid suursaadik Toomas Kukk, kirjastaja…

10. oktoobril võeti Eesti Kirjanike Liidu juhatuse koosolekul loomeliitu vastu kuus uut liiget: Meelis Friedenthal (ühehäälselt, soovitajad Krista Kaer ja Siim Veskimees), Andrei Ivanov (ühehäälselt; soovitajad Kajar Pruul ja Igor Kotjuh), Veronika Kivisilla (ühehäälselt, soovitajad Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärv), Mihkel Kunnus (häältega 10…

Heino Kiik surnud. Pärast lühikest ja rasket haigust. Eluaeg terve mees olnud! Aga 22. veebruari hommikul kell 9 tuli siiski lahkumine. Maha jättis ta oma hea Helmi Puuri, oma lapsed, lapselapsed, mõned vanad sõbrad veel, ei vist ühtegi vastalist enam, palju austavaid lugejaid muidugi.

Veel hiljuti…

Lahkunud on ungari kirjanduse esindaja Eestis, perfektne tõlkija ja hoolas toimetaja, kelle elutöö kokkuvõte ei mahu tavapärase nekroloogi ridadesse.

Edvin Hiedel lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna eesti filoloogina 1954. aastal ja töötas Eesti Riiklikus Kirjastuses korrektori ja toimetajana aastail 1954—1963, siis kümme aastat „„Loomingu” Raamatukogu” toimetuses…

Emeriitprofessor Sergei Issakovi terve elu oli seotud Eestiga (ta sündis Narvas esimese vabariigi ajal) ja kogu ametialane tegevus Tartu ülikooliga. 1949.aastal alustas ta õpinguid Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-filoloogia teaduskonna vene keele ja kirjanduse osakonnas, pärast  selle lõpetamist cum laude 1954 asus tööle vene kirjanduse õppetooli,…