Eesti Kirjanike Liidu uusi liikmeid

7.2025

10. juunil võeti Eesti Kirjanike Liitu vastu Janika Läänemets (soovitajad Maarja Pärtna ja Elo Viiding), Grethe Rõõm (soovi­tajad Erkki Koort ja Triinu Laan) ja Tiia Selli (soovitajad Urve Tinnuri ja Jaanus Vaiksoo).

Janika Läänemets on sündinud 1990. aastal. Ta on avaldanud kaks luulekogu: „Vihma ja kurbuse maja” (2022) ja „Linnupetja” (2024). 2024 pälvis ta Värske Rõhu aasta­auhinna luule kategoorias ja 2025. aastal Juhan Liivi luulepreemia luuletuse „vahel on siin nii vaikne” eest.

Grethe Rõõm on sündinud 1976. aastal. Ta on avaldanud lasteraamatud „Lohe Lembitu lood. Pahandus Ööbikuorus” (2009), „Lohe Lembitu lood. Kitserööv” (2010), „Raamatu­vardjad. Tähtraamatu tagasi­tulek” (2010), „Kaarnapuu” (2023), „Ruudi, Tuula ja hamba­haldjas Tauno” (2024) ja „Viimane” (2025). 2011. aastal pälvis Rõõm Bernard Kangro kirjanduspreemia ja 2024. aastal Tartu Lapsepõlve auhinna.

Tiia Selli on sündinud 1959. aastal. Ta on kirjutanud nii lasteraamatuid kui ka näidendeid. Selli debüteeris 2008. aastal raamatuga „Neletriin ja Kapi-Kaarup” ning on avaldanud kokku üheksa lasteraamatut, aastal 2018 pälvis tema teos „Rõõmus Miia” Jānis Baltvilksi lastekirjanduse auhinna. Samuti on tema näidendid leidnud äramärkimist Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistlusel.


Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Valentin Kuik 27. I 1943 – 29. X 2025

Režissöör ja kirjanik Valentin Kuik vältis meediat, hoidis end üldse eemal maailma kärast. Filmiinimese jaoks on see parasjagu erandlik käitumine, kirjaniku puhul ei üllata. Kuid õnneks on ta mõnel juhul…

Kes kardab Jane Austenit?

Jane Austen on kirjandusklassik, kes ei näi kedagi hirmutavat. Tema teoseid loetakse ja uuritakse raugematu huviga, pidevalt lisandub ekraniseeringuid. Kindel on ka Austeni staatus kirjandusklassikuna. 1995. aastal palju laineid löönud raamatus…

Ungaris avati mälestustahvel eesti luuletajale ja vabadusvõitlejale Enn Uibole

Teise maailmasõja järgset eesti kirjandust on tavaks jagada kaheks: kodueesti ja väliseesti kirjanduseks. Ometi eksisteeris ka kolmas, kaua aega tähelepanuta jäänud haru – laagriluule. Selle alla kuulub looming, mis sündis…
Looming