Eesti raamatu aasta üks kesksemaid hetki saabus 8. novembril. Just sel päeval viissada aastat tagasi tegi Lübecki toomdekaan Johannes Brandes oma protokolliraamatusse sissekande, milles on esmakordselt mainitud eesti-, läti- ja liivikeelsete trükiste olemasolu. Eesti raamatu esmamainimise päeva tähistamine toimus Tartu Raekoja platsil, kus esmalt võttis sõna raamatuaasta patroon, president Alar Karis ning seejärel kõlasid autorite esituses katkendid raamatuaasta puhul välja antud teosest „Eesti raamatu lood”. Kogumik sisaldab Leelo Tungla, Urmas Vadi, Meelis Friedenthali, Indrek Hargla ja Kristiina Ehini värsket loomingut, mis on inspireeritud esimese eestikeelse raamatu saatusest ja eesti raamatuloo edasisest arengust.

Seejärel avati koostöös tuleteater Zerkalaga lavastatud tuleetenduse käigus Taavi Teeveti loodud skulptuur – rauast valatud piibel, mille avatud lehtedel on aastanumbrid 1525 ja 2025. Rauast raamat, mille Teevet valas koostöös Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepise osakonna rauavalu kursusega, paikneb nüüdsest Eesti Kirjandusmuuseumis.

Märgilist päeva tähistas ka Eesti Rahvusraamatukogu, mille hoone fassaad värvus sel puhul oranžiks. Ka toimus sel päeval raamatuaasta sündmusi väljaspool Eestit: Torontos Tartu Kolledžis tõi VEMU kokku kirjanikud ja lugejad ning eesti raamatu aasta peakomitee liige Mart Jagomägi saatis otse Tartu Raekoja platsilt teele soojad tervitused Kanadasse ning tutvustas raamatuaasta senist tähistamist ja eelseisvaid üritusi.

Omakeelse raamatu 500. sünnipäeva tähistab ka Läti ning sealse juubeliprogrammi suursündmused leidsid aset samuti 7. ja 8. novembril. Riia Peetri kirikus, kust sai alguse reformatsioon Liivimaal, toimus pidulik tseremoonia loengu ja kontserdiga ning Läti Rahvusraamatukogus leidis aset mitmekesine publikuprogramm. Tähistamise raames avati näitus „Tartu aabitsa tagasitulek”, kus eksponeeriti Tartu Ülikooli raamatukogu kogudesse kuuluvat läti vanima säilinud aabitsa originaali ning näha sai ka vanimat eesti ABD-raamatut. Näitus on eesti raamatu aasta sümboolne kingitus läti raamatu juubeliks. Väljapaneku koostas Aivar Põldvee Tallinna Ülikoolist ja selle avas Eesti Vabariigi suursaadik Lätis Eerik Marmei. Näituse teostumisele aitasid kaasa Eesti Kirjanduse Selts, Tartu Ülikooli raamatukogu, Niguliste muuseum ning Läti Rahvusraamatukogu.

Raamatuaastale pühendatud sündmusi ja näitusi toimus kogu kuu vältel mitmel pool üle Eesti. Muu hulgas avati kahes eksemplaris ringi liikuv raamatuaasta rändnäitus „500 aastat eestikeelseid raamatuid” 4. novembril Saare maakonna keskraamatukogus ning 11. novembril Märjamaa valla raamatukogus. Sügisel valmis ka Eesti luuleraamatutele pühendatud rändnäitus „57 708 päeva märgilist eesti luulet”, mille on koostanud noored kirjandusteadlased Rahel Ariel Kaur, Katrinka Josephine Savimägi ja Kerstin Vestel ning mis novembri alguses jõudis Tabasalu raamatukogusse.

Oma teekonda jätkab ka raamatuaasta piltvaip, mida novembri alguses tikiti Võru keskraamatukogus, seejärel aga Valgamaal: Lüllemäe raamatukogus, Valga muuseumis ja Valga keskraamatukogus. Ka vaiba vastu on huvi olnud nõnda suur, et sellest tuli teha koopia, mida nüüd tikitakse väliseesti kogukondades, novembris sai vaipa tikkida ka Helsingi mardilaadal.