Filosoofiline

Transilvaanias tunnetasin
võimast transtsendentsi
sisekaemus andis teada
mis on Ding an sich

kaunis karjapiiga näitas
armu kompetentsi
võimu salakäike kantsler Metternich

Browni liikumise propagandalehed
kiitsid alfaosakesi alfaisaseid
rahupiipu popsutavad mehed
päästsid sõjatulest küpseid kastaneid

hallid ajurakud värvis puna-roosaks
punanihkest sündind kognitiivne nihe
muutis psyche mater dolorosa’ks
juura okastraat nii sitke ja nii tihe

tõestas surma predestinatsiooni
elu presumptsioon
pannes i-le viimse kuldse täpi

meeles Paradiisisaared põhjapöörijoon
avan internetis rännumehe äpi


Seltskondlik

Tantsulõvi murdis siresääre
õgis silmadega oma meelast saaki
siis kui merekaru üle parda ääre
toitis planktonit mis läinud praaki

lookleb toiduahel läbi aju
kaugel sinetava surma poole
ostab aktsiaid kuhjab kokku maju
vaimu digitaalseid ratastoole

jenka, charleston või boogie-woogie
moodsa Surmatantsu kuldses raamis
hetkeks surematuks teinud elutugi
tuhkatriinu muutnud ballidaamiks

hetkeks vaid – sest virtuaalses näljas
ükski pea- ja kõhutäis ei toida
olles maisest levivõrgust väljas
suudad õiget tantsusammu hoida


Juriidiline

Senatus consultum ultimum
on pööbli käes karjasekepp
mida igaüks tunneb ja mõistab
olgu kosmonaut kaupmees või sepp

kõik otsused mida on teinud
geniaalne Caligula hobu
sõna-sõnalt on õppinud pähe
iga kuulekas geenius ja tobu

kostub ülistust loomade farmist
näib GULAG veetlev arhipelaag
korrast õiglasest olgugi karmist
kõikevõõrandav vabadus saab

legalism – oh rahvaste muusa
kirekuumuses kappamas kiini
vabalanguses murdnud suusa
pimekohtingul tabanud miini


Pärastine

On kuldaeg jäänud ajastute taha –
arhaikum mesoliitikum antiik
ma hilineda kuskile ei taha     
ehk kohale viib Ariadne niit

jah nagunii ma olen pärastine
kord olin härra kala, proua sisalik
mu algust varjab möödaniku vine
mu fülogeenne sugupuu on pikk

on kõik kas post- või neo- või hoopis anti-
kus peitub algne ehe mineraal
kas naudid Dalíd kiidad Kanti
käid ikka võõral unustatud maal

see maa jääb Babüloni torni kanti
kus ootab futurismi peegelsaal
seal peeti pidu palju süüa anti
seal kiirelt kasvas tappev kehakaal


Esteetiline

Kui muusad kõnelevad kahurite keelt
ja igast torust tuleb tuld ja tõrva
ei muuda Koidulaulik selle meelt
kes plaanimas mõnd moodsat mõttemõrva

las Pegasuse lendav ratsavägi
sööb paljaks Laikmaa nukra viljapõllu
ning jätab külmetama Konrad Mägi
ning taevast hingenälga tundma Kaljo Põllu

ei pääse neist kes pildil ei näe lehma
või küsivad mis hoopis puudub sealt
vaid kummardades ajavaimu kehva
võid saada (kuri)kuulsaks paugupealt

aeg südamete ROSTA aknad suleb
ja peatab Proletkulti trükipressi
kõik sambasõjad lõpetada tuleb
kui ilu võidutseb ja peale end ei pressi

kunst oma lapsi sööb kui Goya Kronos
jah ise pikk kuid elu lühike
sa kuula last! nii arvab doktor Toros  
ei tohi olla ülekohtune


Ökoloogiline

Juba hommikust alates õues
aina undavad seaduse saed
ja õhtuks on võetud maha
kogu Issanda loomaaed

nüüd paljas kui avalik naine
on tunnete avalik ruum
kus sünnib au häbi ja maine
universumi süda ja tuum

kes kaitseb loodut kui Looja
varjab golemi hingetu jõud
kas jääaeg toob hingesooja
kas põldusid kastab põud

kes kaitseb Loojat kui loodu
oma varjudest võitu ei saa
kas võidu toob Ristipoodu
kas armastus päästab maa

kaob mõistuse musta auku
singulaarsuses suurenev mina
teeb suurest veel suuremat pauku
vette sulpsatav õnnetina


Sportlik 

Kesktormaja kesk tormi kaotas pea
kui vuvuzela-hõiskeist vappusid areenid
kuid südant kaotada ei ole hea
jalgpallist paremaks ei osutu sireenid

kel hukutavalt võluvad on nimed
Alicia Betsy Katrina või Iris
neist päästavad vaid juhused ja imed
sest kahetsus orkaanile on viivis

mis tuleb maksta eksituse eest
teel rahvamassis üksinduses laval
reaalsus raputab ka muigel mängumeest
saab penalti kes elutark ja kaval

on citius altius longius kaose kontseptsioon
kuid lained publikumis loovad korda
on tormihäälel oma alatoon
et sport teeb väärastunud vaimu korda