mu pikk püstine
saba segab teisi ja
tekitab tüli

*

armastan ennast
vastuarmastuseta
ja lootusetult

*

olen õhus ja
otsin võimalust, kuidas
kukkuda üles

*

ilu läks häälest
ära. Kevadtuul puhus
ta jälle häälde

*

istun su hinge
kõrgel äärel, laulan ja
kõlgutan jalgu

*

linnud ‒ eriti
kaarnad ‒ ei laula mitte
kunagi mustalt

*

helidest sündiv
valgus on ravitsev
ja ei pimesta

*

hämarus laotab
tiivad üle maa ja vee ja
linnupesade

*

imetlen õisi,
mis ka öösel riskivad
olla avatud

*

liblikate tants
öös. Tiibadega samas
rütmis hingab aeg

*

täiskuu kirjutas
öölinnu laulule nii
ilusad sõnad

*

olen jumala
jõusaalis, tõstan hantleid
ja püsin elus