18. märtsil võeti Eesti Kirjanike Liidu juhatuse koosolekul loomeliitu vastu neli uut liiget: Ljudmilla Gluškovskaja (häältega 9 poolt, 2 vastu, 1 erapooletu; soovitajad Maimu Berg ja Igor Kotjuh), Peep Ehasalu (häältega 9 poolt, 2 vastu, 1 erapooletu; soovitajad Maimu Berg ja Jan Kaus), Mart Kangur (häältega 11 poolt ja 1 erapooletu; soovitajad Maarja Kangro ja Hasso Krull) ning Mikk Sarv (häältega 8 poolt, 2 vastu, 2 erapooletut; soovitajad Peep Ilmet ja Lauri Sommer).

Ljudmilla Gluškovskaja (s 17. märtsil 1937) on Eesti Kultuurikeskuse „Vene Entsüklopeedia” direktor ja ajakirja „Võšgorod” peatoimetaja. Ta on avaldanud vene keeles hulgaliselt artikleid eesti kirjanduse kohta ja eesti kirjanduse tõlkeid. Ljudmilla Gluškovskaja on pälvinud Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Peep Ehasalu (s 29. oktoobril 1966) on avaldanud oma nime all novellikogu „Aeg oli selline” („Pegasus”, 2013), lasteraamatu „Printsid poisid” („Varrak”, 2013) ja kriminaalromaani „Hullu munga päevik” („Varrak”, 2014), varjunime Pärtel Ekmann all raamatud „Murtud truudus” („Tiritamm”, 2000; saksa keeles pealkirjaga „Tallinner Trio”, 2004) ja „Unikiri” („Vastus”, 2002) ning koos poja Pärtel Ehasaluga lasteraamatud „Väikeste rüütlite õhtujutt” (2006), „Kõik kanged mehed” (Kirjastuskeskus, 2008) ja „Ajahädaliste jõulud” (2012).

Mart Kangur (s 4 mail 1971) on avaldanud luulekogud „Kuldne põli” (2009), mis pälvis Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna ja mille eest esitati ta Eesti Kultuurkapitali aastapreemia kandidaadiks, ning „Kõrgusekartus” (2015). Samuti on ta üks jutukogu „Jaak Rand ja teisi jutte” (2005) autoreist. Ta on tõlkinud eesti keelde Ernest Hemingway „Kellel on ja kellel pole”, Carl Sagani „Deemonitest vaevatud maailma” ja Jacques Derrida raamatu „Surma and”, millega kandideeris Eesti Kultuurkapitali aastapreemiale ilukirjanduse eesti keelde tõlkimise alal.

Mikk Sarv (s 10. augustil 1959) on olnud aastakümneid ühiskondlikult aktiivne väga erinevatel aladel, ta on pühendunult tegelenud rahvusliku pärimusega, avaldanud raamatud „Ilmasilmaja” („Maalehe” kirjastus, 2005), „Sõna jõud” („Pilgrim”, 2012) ja „Kuu” („Varrak”, 2016) ning suurel hulgal hulgaliselt esseistlikke kirjutisi.