Kae ku vanass jäät
nakkas noorus sinno takan nõudma
kõnõli iks mu vanaimä
Noorus koputas su ussõ pääle
pist pää aknast sisse
küsüss: kas mäletät?
Es saa´ ma sõs vanaimä jutust arvu
es mõista´ mõtõldagi

Istumi maailma veerekese pääl
proovimi varguisi kokko lugõda
ütstõsõ naarukortsõ ja vaivavagosid
Tunnõ um iks tuusama
nigu olõss´ kõik eelä´ olnu´
Elo um meid kõiki vastakarva silitänü
a tuust mi ei kõnõlõ

Noorus muudku koputas ussõ pääle
Pist pää aknast sisse ja nõud:
kas mäletät kuis meid kooli saali kokko aeti
Dire lugõsi umakirotet luulõtust ja iksõ
Breeznev oll är´ koolnu´
Mi naarsõmi ja häbü oll
Mäletät ku klassiga kolhoosin kartolt võtsõmi
jõimi lepiku veeren peediveini
ja teimi suitsu
ja egä asi ajasi nii hirmsalõ naarma
A võro kiilt mi umavahel es kõnõlõ
Ütski es´ taha´ maakas olla´
Peen oli rääkida kirjakeelt
Nüüd tulõva kõik kapist vällä
Kuigi aokiränikke opatas praegugi et
„murdekeele kasutamine tsitaatides
jätab kõnelejast rumala mulje”

Kas mäletät kuis kekaõps sõimass
ku lühkest dressi sälän es olõ´:
Joondu! Valvel! Keskele vaat!
Pidit seletämä et punatsõ pääva umma alanu
ja sait õkva rivi iin sõimata
Tuud mi mõistsõmi –
hamba risti är´ kannatada´
Um sul meelen kuis laulsõmi:
Me ei taha iial sõda tsiirai­tsimma
me ei taha tsiirai­tsimma iial sõda…
Nüüd um sõda jo pia ussõ all
latsõpõlvõ hirmsa unõ´ sõalennukist
umma vähä kaugõmbal tõess saanu´
Tuu tull´ kah viil är nätä´

Kas mäletät
küsüss noorus nõudlikult
pildi´ tulõva koskilt üles nigu paisu takast
ilma kutsmada ilma küsümädä
sjoo um allõs algus
Kas mäletät ku pidost tullimi
oll kiäki vinne lipu saina külest maha´ murdnu
Lipp tuu punasinivalgõ ENSV lipp
videli lumõ pääl nigu verelaik
ja mi trampsõmi tuust üle
a hirm oll iks

Kas mäletät paksu hiussõtukaga hinnäst
pikä peenikese koiva´ ja tundmada elo iin
süä võdisi seen nigu kutsika hand
Mis olli su unistusõ´
mille peräst üüse iksõt
vai tõistõga üten naarsõt
Kas mõistami hoita noid päivi
kullakarva tolmutsit
kas mõistami hoita ütstõist ja esihinnäst
lepligult naaratada ja
vanajumalalõ tenno üteldä
et um ello eletü
um iks ello eletü
kurat külh
hää et niigi läts