Olen tõmmanud nädal spiidi, see lugu algab täpselt nii, et sa saaksid küsida, ega sa ei mõtle, et ma kohtasin seda naist, kes oli tõmmanud nädal spiidi, ei, ma ei ole selle naisega küll kohtunud, kes tõmbas nädal spiidi – pärast seitset väga pikka aastat tõmbamist erinevaid aineid eelkõige ninna tahan ma funktsioneerida, käia ringi, olla normaalne, nii olen teinud ka seitse väga pikka aastat, ühes kuus võin tõmmata kuni või isegi rohkem kui 20 grammi spiidi, vahetevahel pakub keegi teine kokaiini, keegi, keda tean, näiteks Kevvar Raha, ja tal on kokaiini mulle pakkuda, aga tegelikult selliseid olukordi väga ette ei tule, siin riigis The Last Days of Estonian Crime ei paku sulle mitte keegi mitte midagi, sa pead ise leidma üles need inimesed või selle inimese, kes vahendab sulle kraami, sa pead tätoveerima käele M.O.B (money over bitches), kui oled eriliselt lahe ja sinu kriminaalse tegevuse segaja on ajust eemaldatud jumaliku vägi­vallaga – näiteks välja pekstud –, siis võiksid isegi liituda maffiaga, selle liikmeks saa­miseks kulub umbes seitse aastat, mis tähendab, et umbes seitse aastat oled vahelduva eduga tõmmanud ninna kuus 15–20 grammi spiidi, mis omakorda tähendab, et spiid kõrvetab aju, spiid paneb aju põlema, kui aju keeb spiidi naudingu temperatuuril, sulab aju teistsuguseks, päevadki on ju üleüldiselt täiesti teistsugused, nii pikad, et plaanid kõikide kuritegude viimasel päeval varastada pangast üks biljon eurot ja üksi põgeneda pangast rekaga täis raha, õnnelikuna, üks hea kõrv veel alles, reka esiistmel päikeseprillid ees ja siis juhtub kindlasti „mitte midagi ei lähe teisiti ma ei põgene rahaga”, surm läbi paljude vihaste kuulide minu pihta, samas on olemas selliseid päevi, mil ühes päevas on 30 000 tundi, nii palju tunde, et mängida hämaras korteris arvutimänge, mitte kusagile ei jõua, arved on maksmata, uudiseid ei loe, riigi televisiooni ei vaata, põhi­mõtteliselt mitte midagi ei tea, nii palju tead, et ei olegi mõtet minna kusagile korterist välja, näiteks mäkke ronima, sõidad jeebiga sinna, kus asuvad kõrged mäed, täitsa ihuüksi, võtmed ununevad autosse, sina lähed mäkke ronima, kuidagi õige tunne on seda teha, inimesed ju ütlevad, et peab mägedes ronima, peab midagi looduses tegema, muidu raiskad oma elu, istud toas, mängid 30 000 tundi arvutimänge või masturbeerid suure türaga mehe fantaasia peale, masturbeerid, et oled nagu pornostaar ja tema on nilbe kaameramees, kes teeb kusagile tasuta ma ei tea kus asuvasse kõigile kättesaadavasse serverisse pornot, mingi raha on ka, näiteks 3000 eurot võiks olla raha ka, siis läheb juba asi nagu sisukaks, vaatad pangakontot, kas pead täna minema või ei pea täna minema, mastur­beerid, mõtled olustiku peale, milline see on, mis toimub, mitmes päev, mitu meest, minu meelest ongi see nagu normaalne, nii saab palju kiiremini maailm läbi nussitud, ei pea toast lahkuma, minema mäkke ronima, kukkuma ahelikku, närima kätt otsast, masturbeerida ja masturbeerida, nii nussid kiiremini kõik võimalikud mehed läbi, oled oma elu juht, nussid ükskõik missuguste ambitsioonidega inimestega tahes, minul on põhjus, miks ma lähen hulluks, see oli üks sündmus, mis ajas mu hulluks, ma olen otsustanud alluda oma vihale ja tõmban kuus 20 grammi spiidi ja nii seitse aastat, kas sa arvad, et ma enam mäletan midagi, spiid on kõrvetanud aju siledaks, suudan mäletada neid inimesi, keda näen iga päev või tiheda intervalliga, umbes kord nädalas, neid ma mäletan, teised ununevad vägagi ruttu, kuidagi lähevad meelest, kaovad uute spiiditõmbamispäevade taha möödanikku, nad on inimesed, kelle ma mõtlesin välja oma peas ja nad isegi ei hooli, tahaks küll mäletada, meeles pidada, meenutada, tunda mingeid tundeid, aga ma ei tunne inimeste vastu tundeid, tahaks küll korrata juhtunut peas, minu kriminaalse tegevuse segaja on ajust välja pekstud, ja ma olen nii palju spiidi tõmmanud ja tõmban iga päev peale, sita kvaliteediga spiidi, hea kvaliteediga spiidi, aju keeb, olen suutnud oma väikese vibraatoriga nussida läbi palju mehi, mõtlen, kumb inimene on rohkem lits, kas see, kes ­seksib nagu päriselt inimestega, või see, kes suudab laksu all seksida sadade ja sadade inimestega. Näiteks minusugusel inimesel, kes teeb ühes kuus umbes 10–25 grammi spiidi, ei ole enam tähtsust armastusel, ma olen nagu see karakter pigem, kes tahab ainult raha, ma ei usu armastusse, spiid on kõrvetanud minu sisse suure musta augu, mida saab täita ainult spiidiga, kui armastust ei taha, oled see karakter, kes tahab ainult raha, siis võib veel rohkem spiidi tõmmata, planeerida isiklikku rekordit, tõmmata umbkaudu peaaegu ligilähedaselt natuke jääb puudu ja siis ongi 30 grammi spiidi, nii jõuad masturbeerida oma dildoga läbi terve Ameerika, teed astraalrännakuid vibraatori surinal Ameerikasse, siis tuled teadvusele, viskad vibra nurka, tõused püsti, tõmbad jutte peale, jätkad, nussid end dildoga läbi kõikide võimalike pornofilmide, millised pornofilmid maailmas on. Öelge, millised pornofilmid maailmas on? Kes teab soovitada mulle, millised pornofilmid maailmas on? Pornograafia kui vabadus. Näed vaimusilmas, kuidas iga pornoka pealt laekub raha kontole, ongi silme ees rõõmsalt terendamas pangakonto ja need hiigelsuurte munnidega mehed, kes nõuavad lausa, et teeksid ühe sõidu nende türa otsas, suured lihapulgad raksatavad spermat, lõputu puhas sperma, suguhaigusi ei ole olemas, minu maailmas ei ole suguhaigusi, ei ole mingeid haigusi peale narkomaania ja rõõmsa üksinduse, milles midagi ei ole valesti, rõõmus laul, mitte midagi ei ole elus valesti, miks ma olen narkomaan, miks ma kaifin ennast üksinduses, miks ma ei roni kusagil mägedes, miks ma ei valluta maailma, ronides mägedes, närides aina otsast oma jäsemeid, seitse aastat paadunud narkomaaniat, ühe korra heroiini teed, oled igavene klient, miski ei ole enam oma olemuses jube, minu aju kriminaalse tegevuse segaja on välja pekstud, nartsissistlikult üksi voodit nussida ongi kõige õigem valik, niikuinii ükskõik kui palju ma ei tahaks, et ma mäletaks neid inimesi, keda näen ja suudlen mõnikord isegi, ei suuda ma järgmiseks kuuks neid enam üldiselt mäletada, nad on ununenud, rõõmus laul, mitte midagi ei ole elus valesti, kõnnin narkodiiler Kevvariga tänaval, Kevin The Last Days of Estonian Crime narkodiiler, ta kohtus ühe venelasega, ostis suitsu, ma küsin, et kas ta teab, kas see venelane, kellega ta kohtus, et osta narksi, kas see venelane nagu otsib endale kaaslast, saaks mingi narkodiilerist mehe, ma arvan, et minu pojast saab ka narkodiiler, sest öeldakse: nagu ema, nõnda poeg, Kevvar Raha vastas, et tema tahaks ka narkodiilerist meest, ta teeks ka ükskõik mida, et saada endale narkodiilerist mees, Kevvar Raha lisab, et see narkodiilerist mees võiks olla lisaks narko laialikandmisele ka häkker, ma ei ole seega ainuke, kõnnime, on palav, kuidagi suvalised näeme välja, tal on kulunud Adidase dressipüksid, ülekaaluline kollane koer, Kevvar Rahal on must nokats, must jope, palav on, alles oli külm, järsku läks soojaks, jalutame paksu kollase koeraga, küsin, et näiteks kas ta teab mingeid noori kutte, kes müüvad, on nad vallalised, saaks ta mind tutvustada mõnega, ma teeks ükskõik mida, et mõnega tutvuda, ta väidab, et kõik need tüübid, kes müüvad ja teevad ka ükskõik mida, et minuga tutvuda, neil on ükskõik missugune auto ja nad teavad Kevvar Raha, tema neid väga lähedalt ei tea, Kevvar ütleb, et tema isiklikult ei ole nende jaoks valmis tegema ükskõik mida, mina aga omakorda olen liikunud asjadele narkoäris ligemale, ootan oma narksi nurga taga, olen end seitsme aastaga tõmmanud nurga taha narkotsi ootama, isegi mingi allahindlus on narkole, unustades selle, kui palju raha on minult varastanud Kevvar Raha, mis teha, narkomaan peab unustama, ka raha, mis on temalt varastatud, suudan unustada varastatud raha, suudan unustada üleüldiselt kõik mehedki, Kevvar ütleb, et kõik need tüübid räägivad kas vene keeles või siis õpivad inglise keelt, vahet ju ei ole, rääkida ei ole vaja, tõmmata suitsu, teha seksi, sõita autoga, kaua see ikka võib kesta, mina ja mingi ükskõik missuguse autoga mees, kes müüb narkot, tema ei mäleta mitte munnigi, mina ei mäleta mitte munnigi, sõidame ringi, saan veel odavamalt suitsu, näen elu, tõmban 30 grammi asemel 50 grammi, segan mingi Hollywoodi pasaga, kimame ringi, tal on sõbrad, kes panevad kohvi sisse kommi, see venelane, kes sõimab teisi venelasi mentideks, kallab kommikohvi kurku, mina, mu see venelasest peika, kes on kommilaksu all, siis taga on need sõbrad, kes andsid talle kohvi, mille sees on komm, sõidame sellistel kiirustel, mida isegi Jumal ei ole näinud, ei Kommijumal ega tavaline Jumal, sõidame selle Juppijumala autoga järgmise kortermajade rajooni juurde või sõidame peole, vahet ei ole, sorri, keegi meist enam ei mäleta mitte sittagi, mina olen tõmmanud seitse aastat aineid, minu selle momendi venelasest peika kaksteist aastat aineid, tema sõbrad aga sama palju aastaid kokku kui mina ja siis see minu venelasest peika erinevaid drooge, ajalugu võib igatahes lõppeda, meile lõppeb ajalugu iga päev, nagu ei saagi täpselt aru, millest räägitakse, mis on probleemiks, miks inimesed tahavad eksistentsi ja muud paska päästa, tõmmake aineid, leidke endale diilerist umbkeelne peika, olge Juppijumalad, rallige ringi, siis tulge kõik autost välja, minge muru sisse, muutuge ussikesteks, kes tahab, tehku seeni, kes ei taha, ärgu tehku, tehke rohu sees ussikese liigutusi, liikuge põõsa alla, olge uss, püherdage ussina sita sees, ei ole mitte mingisugust häbi, et olid uss ning roomasid põõsa all sita sees, vittu küll, sa niikuinii ei mäleta, mitte sittagi enam ei mäleta, rahvas ununeb nii ruttu, iga morda tagant pressib välja koletis, tuleb aina tõmmata ja tõmmata kümneid ja kümneid gramme ninna. Mina ega ka Kevvar ei kelgi, me oleme nihilistid, lugenud läbi kõik selle Nietszche teosed, kui enam ei jõudnud kumbki meist neid Nietzzchse teoseid arvutist lugeda, olime mõlemad Kevvariga nõus spiidile mõeldud raha eest printima Nietszczzhe teosed välja, lugema paberilt, selliseid vendasid suudame mäletada, ta ütles, et Jumal on surnud ja pohhui, mis te teete, tõmmake nii kaua, kuni elu antud, spiidi, uskuge, et teil on nii lahedad sõbrad, kes poetavad salaja kohvi sisse kommi, Jumal on surnud, ta ei näe teie sõitu, Nietscche ütles ka, et kuna Jumal on surnud, see oli ammu, kui Jumal tegi üledoosi, ei tasu enam ka mitte sittagi mäletada, Jumal tegi üledoosi, kes Jumala juurde tahab pääseda, Jumal suri ja siis ta läks edasi sinna, kuhu lähevad need, kes sooritavad üledoosi, siis tehke aga narkojoobes sõite, lube ei ole vaja, autot ei ole ka vaja, vangis veedetud aeg teeb inimesest inimese, annab talle sisu, sobitab ta kusagile kunsti, türa küll, kümme aastat tõmmatud, nagu Jumal kunagi enne mind, tõmbaski ketamiini spiidi kokaiini ninna, Nietschhe nagu Jumalgi enne teda soovitas, kui ronid mägedes, kanna kaasas ketamiini, on valutum jalga otsast närida, elu ei ole alati nagu SAW, et on aega 60 sekundit, ei olegi mõtet midagi teha, kui ainult kõikide jäsemetega fentanüüli pruunis vees kolida sinna, kuhu lähevad Ameerika noored, kuhu läks üledoosi surnud Jumal ka. Mulle meeldib Kevvar Raha, ta on 29 ja siiras, kui ma tema ja ta krantsist paksu koeraga ringi jalutan, olen ma õnnelik, nagu üks rõõmus laul, olen õnnelik, olen nii rõõmus ja õnnelik, sest mitte midagi ei ole valesti, Kevvar Raha võib teada paljusid vene pätte, neid 22-aastaseid antsu müüjaid, kes näevad välja nagu 14 või nooremad, väita, et kui kraam on liiga sitt, siis saab tagasi saata, keerad spiidi­aega tiksuva liivakella tagurpidi ja sitt spiid ninast jookseb mööda musta kõrt tagasi väikesesse kotti, sitt spiid on selline spiid, mida tehes kusagile ei jõua, oled toas ja uimane, oled näiteks lisaks narkomaanile ka alkohoolik, jood aina veini, et promilli tagasi saada, kallad alla mitu pudelit, tegeled õhuga, müüd maale, tõstad seitse aastat vanade maalide hinda, mõtle, see maal on sama vana kui sinu sõltuvus kiirendusest, ei maksa sitta spiidi päris nagu maha teha, sitt spiid võib päästa järgmise päeva, siis saab aga sitt spiid otsa, vaatame filosoofiliselt, sitad päevad saavad otsa ja saab otsa sitt spiid, pärast seda eelnevat päeva oled väsinud, tahaksid veel tõmmata, elada päev üle, sul on narkopohmakas, sul on narko­pohmakas, sul on narkopohmakas, Kevvar Raha Jeezuz Kristus kui minu tunnistaja, et mitte midagi ei tähenda mitte midagi, ütleb helisalvestises mulle, kus ta proovib erinevaid spiide mingi venelase korteris, kes õpib inglise keelt, et sa saad, kui tahad, selle sita spiidi tagasi saata, nad panevad koos selle venelasega käima tagurpidi spiidikella – sitt spiid jookseb kotti tagasi, jookseb minu rahakoti vahelt Kevvari taskusse, Kevvarile antud raha kaob jälle ära, ta tõmbab ise minu antud raha eest sitta endale ninna, ma andestan talle, narkomaan peab andestama kõige jaburamaid asju, mida ükski teine lihtsurelik ei suuda andestada, narkomaania on mingis mõttes tõeline kristlus, kedagi teist peale Kristuse ei tea niikuinii, ja siis mind tabas selgushetk, et kellegi tundmine, kes vahendab, kes räägib juttu, viib sind ärile endale ligemale, on see hea politseinik, aga millegi­pärast kõik on kuidagi need halvad politseinikud, oled seitse aastat tagasi esimesest korterist, kus suht suvaliselt tõmbasid koos teiste nartsissistidega esimesed liinid kokaiini, nüüdseks ajaks tõmmanud ennast nurga taha diilerit ootama, siinsamas minu ligidal alles seisis see venelane, kes teab veel rohkem kui Kevvar Raha, istun ise tema asemel autosse järgmine kord, teeme Kevvariga siiski ühise äri – The Last Days of Estonian Crime, keegi niikuinii midagi tähele ei pane, siin riigis on hea elada, keegi tähele ei pane, kellelgi nagu sõpru ei ole, kui ei ole sõpru, siis oledki näiteks lisaks teistele ametitele narkomaan, siis on näiteks veel keegi, kes on põhimõtteliselt sama vana kui sina ja on narkomaan, temal ka ei ole tõelisi sõpru, olete siin põhimõtteliselt üksi ja olete koos narkomaanid, teete oma kriminaalseid ärisid, teine võimalus on saada sõpradeks miljo­näridega, inimgrupp, kes teeb välja, siis on veel variandiks otsida meest, võidelda, võidelda ja võidelda, konkureerida kõigi naistega, kahtlustada kõiki naisi, võidelda armastuse eest, sest armastus on nii hea, siin The Last Days of Estonian Crime riigis ei ole, ma arvan, paljudel sõpru, püstitatakse grillimise monumente nii üksikutele kui ka kampadele, tätoveeritakse money over bitches ükskõik kuhu, igaühel on sitt töö, tahaks olla doktorantuuris, tahaks kirjutada midagi asjalikku, midagi, mis tõestaks, et ma ei ole ilus ja loll, näiteks mida ütles seesama üledoosi surnud vunts Nietsxhhe, kirjutaks, uuriks, võitleks armastuse pärast, igaüks on vaenlane, igaüks võib olla ilusam, igaüks võib olla sinust kasvõi natuke peenem, kumb on ilusam, kelle ta valiks, tema on paks, mina olen ­peenike, mina töötan muuseumis, tema müüb antsu, meil kõigil ongi siin mõttetud elud, selleks nikutakse oma ema ja minnakse sõjaväkke, tullakse tagasi sõjast, tapetakse edasi, vähesed on lahedad ja kuulsad, väga vähesed on lahedad ja kuulsad, need, kes on rikkad ja kuulsad, neid enam ei koti midagi, nemad on need karakterid, kes tahavad raha, nemad on nii kuulsad ja võimsad, tõmbavad kokaiini, jäävad aina nooremaks ja nooremaks, nad ei pea enam teesklema, et nad on normaalsed, nad ongi normaalsed, nad peavad normaalseks teismelisi, kes on vangis, uurivad neid, käivad nendega juttu rääkimas, käivad jutustavad klaasi taga elutseva Hannibal Lecteriga, mõtle, talle on normaalseks muutunud noormehed, kes on vangis, kes meenutavad Hannibal Lecterit, naised, kes tegelevad narkomüügiga, nemad on kõige ilusamad klaasi taga, neis on see elu, teisme­lised, kes on tapnud inimesi, tellinud mustast veebist paska, põhjus on, et keegi ei abortinud neid, ei opereerinud neid emakast välja, teismelist sotsiopaati ei aetud autoga alla juba siis, kui ta oli alles ema kõhus loode, lapse elu on niikuinii väärakas, ka neil, kes on rikkad, ka nemad on nagu väärakad, kukuvad elust läbi, otsivad armastust, teesklevad normaalset, saaksid millalgi töölt ära tulla, teha mistahes stuudio, käia reisil ainult mehe raha eest või käia reisil ainult naise raha eest, üleüldiselt minna kusagile kaugele reisile, plaanida jätta isegi sõltuvused, reisida, teha lõpparve anonüümse Jeesus Kristuse kui minu tunnistajaga, et mitte midagi ei tähenda mitte midagi, seksiturismiga, olla päästetud sellest, et mitte midagi ei tähenda mitte kui midagi, nemad lõid maha kõik konkurendid, nad tapsid kõik naised, nende tapetud naiste surm jääb müsteeriumiks isegi neile endile, need on need naised eks ole, kes võisid ohustada nende armastust, armastuse nimel tulebki tapatalgud maha pidada, õige ongi suhtuda, et kui ma ootaks teda tema maja ees ja siis virutaks talle telliskiviga vastu pead ja niimoodi uudistesse jõuaks, kas see on normaalne, selle asemel mõtle, et varsti jääb isegi sulle müsteeriumiks tema surm, seega mehe aeg on piiratud, enne kui temast saab keskealine hull saikopäät, mehe aeg on piiratud, peab ruttu tegutsema, kumb on ilusam, mina või tema, kumb on targem, mina või tema, kummal on parem töö, kas minul, kes töötab muuseumis, või temal, kes müüb kokaiini, kumb on normaalsem, kas mina või tema. Armastuse eest tuleb võidelda, ei tea ju, millest ilma jääd, paljudest asjadest võib ilma jääda, näiteks reguleeritud seksist, siis on kellega reisile minna, ühtlasi reisida ja seksida, lõpetada seksiturism, istuda väljas jälle mitte üksi, matkata mägedes jälle mitte üksi, ei peagi kandma kaasas igaks juhuks ketamiini, on kaaslane, kes aitab kätt või jalga küljest närida või helistab ja kutsub kellegi appi, kaaslane, kes helistab 112. Armastuse eest tuleb võidelda, armastus on igavene, kui korra leiad, kestab see igavesti, olete igavesti koos nagu vampiirid, armastuse eest tuleb tõesti võidelda, hinnata, võrrelda end teistega, kumma sa võtaksid, ilusa ja lolli või koleda ja targa. Armastuse nimel tuleb võidelda, pärast tööd jääb aega üle, ei ole sittagi teha, jõusaalis käia, etendusel, näitusel, peol, siis jääb alati üle armastuse nimel võidelda, mina saan ta endale. Ma luban sulle, faking antsu diilerist lirva, et mina saan ta endale, sain keskkoolis kõik kooli ilusamad poisid endale, sain klubi ilusamad poisid endale, sain muuseumi ilusamad poisid endale, ma olen alati saanud riigi ilusamad poisid endale, ma usun, et sa saad, sest armastuse eest tuleb võidelda. Kui sa tahad, siis sa saad, ma usun sinusse, sest aja möödudes jääb tema surm isegi mulle müsteeriumiks.