31. märtsist 3. aprillini toimus Itaalias Bologna rahvusvaheline lasteraamatumess, mille tänavune peakülaline oli Eesti. Messi avapäeval osalesid ka Eesti Vabariigi president Alar Karis ja kultuuriminister Heidy Purga. Peakülalise programmis toimus üle 25 ürituse: kümme vestlusringi lastekirjanduse aktuaalsetel teemadel esinejatega Eestist ja välismaalt, samuti kohtumisi autoritega ning mitmeid illustratsiooni- ja raamatunäituseid. Kokku oli messil esindatud ligi saja eesti autori ja illustraatori looming.
1. aprilli kirjanduslikul teisipäeval vestlesid Paavo Matsin ja Siim Lill Catherine Nixey teostest „Ketserlus. Jeesus Kristus ja teised Jumala pojad” ja „Pimeduse aja algus. Kuidas kristlased hävitasid klassikalise maailma”.
2. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval toimus Christa Wolfile pühendatud õhtu. Katkendeid Wolfi teostest luges ette Triinu Meriste. Wolfi loomingust vestlesid Tiina Kirss, Aija Sakova ja Tiiu Relve.
2. aprillil anti Tallinna Südalinna raamatukogus üle „Järje hoidja” auhind, mille pälvis Ilmar Tomusk raamatu „Matemaatiline sõber. Uus õpetaja” eest.
3. aprillil esines Eesti Kirjanike Liidu noortele Kristiina Jalasto-Kallas.
3. aprillil kohtus Tartu Linnaraamatukogu Karlova-Ropka harukogus lugejatega Kristi Piiper.
5. aprillil esines Lilli Luuk Paide Wabakohvikus.
8. aprilli kirjanduslikul teisipäeval esitles Johanna Roos oma luulekogu „Tsükkel”. Autoriga vestles Sveta Grigorjeva, musitseeris Luisa Susanna Kütson.
8. aprillil esines Eia Uus Tallinnas Kännukuke raamatukogus.
10. aprillil vestlesid Tartu Linnaraamatukogus kirjandusest Urmas Klaas ja Tõnis Vilu.
10. aprillil esitles Anna Verschik Tallinnas Vanalinna Rahva Raamatus Ukraina luule kogumikku „Kas rabelen välja sellest tusast?”.
10. aprillil toimus Tallinna Südalinna raamatukogus noortekirjanduse päev. Esinesid Doris Kareva, Reijo Roos, Berit Sootak, Liis Konovalov.
11. aprillil toimus Eesti Kirjanike Liidu üldkogu. Üldkogul osales koos volitustega 214 EKL-i liiget. Aruandega esinesid esinaine Maarja Kangro, Tartu osakonna esimees Janika Kronberg, tegevjuht Marko Levin ja revisjonikomisjoni esimees Indrek Tart. Kinnitati 2024. majandusaasta aruanne ja 2025. aasta eelarve. Uue eestseisuse liikmeteks valiti Tiit Aleksejev, Sveta Grigorjeva, Piret Jaaks, Jüri Kolk, Leenu Nigu, Carolina Pihelgas, Øyvind Rangøy, Urmas Vadi, Maarja Vaino ja Piret Viires. Revisjonikomisjoni valiti Kai Olivia Arrak, Indrek Tart ja Tõnis Vilu.
Vabal foorumil võtsid sõna Märt Väljataga, Ingrid Velbaum-Staub, Adam Cullen, Hanneleele Kaldmaa, Piret Viires, Contra, Jüri Kaldmaa (ette luges Janika Kronberg), Tiit Aleksejev, Øyvind Rangøy ja Andrei Hvostov.
11.–12. aprillil toimus Tartu Ülikooli raamatukogus konverents „Eesti kirjanduse leksikon”, kus kahe päeva jooksul kõlas kokku 30 ettekannet Tartu Ülikooliga seotud õpetlastelt. Konverentsi korraldasid Tartu Ülikool ja Eesti Kirjanduse Selts.
11. aprilli ulmereedel esitleti Tartu Kirjanduse Majas Shirley Jacksoni teost „Kummituslik Hilli maja”, teosest kõnelesid tõlkija Liis Pallon ja Raul Sulbi.
12. aprillil toimus kultuuriklubis Salong esoteerikalaupäev, kus esinesid Toomas Abiline, Siim Lill ja Paavo Matsin.
14. aprillil toimus Eesti Kirjanike Liidus Guntars Godiņši mikrokursus läti keelest „Kas tead ainult saldejumpsi?”.
15. aprilli kirjanduslikul teisipäeval toimus Eesti Kirjanduse Seltsi ülevaatekoosolek. Sveta Grigorjeva andis ülevaate luulest, Janika Kronberg proosast, Johan Elm näitekirjandusest, Helena Koch lastekirjandusest ja Saara Liis Jõerand kriitikast.
16. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval esitles Jelena Skulskaja antoloogia „Eesti luuletajad Jelena Skulskaja tõlkes” kuuendat köidet. Luulet esitasid teatristuudio Poeesia Sõpruskond, autoritest astus üles Øyvind Rangøy.
16. aprillil autasustas Värske Rõhk Aparaaditehases 2024. aasta parimaid kaastöid. Proosapreemia pälvis Helena Aadli, luulepreemia e.g.s, vabaauhinna Katarina Budrik, kriitikapreemia Gregor Mändma. Luuletustega esines Carolina Pihelgas, musitseeris Simone Minn.
17. aprillil toimus Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastakoosolek. Sektsiooni uueks esimeheks valiti Heli Allik, juhatusse valiti Maria Esko, Anna-Magdaleena Kangro, Ilona Martson, Triinu Tamm, Ingrid Velbaum-Staub ja Märt Väljataga. Laekurina jätkab tööd Jüri Kolk. Ettekandega esines Aare Pilv.
17. aprillil esines Tallinna vene intellektuaalide klubis Kardis ettekandega Kalle Käsper. Vestlusringis osalesid Jevgeni Golikov, Rafik Grigorjan jt. Katkendeid Käsperi näidenditest esitas Leivi Šer.
17. aprillil esitles Jim Ashilevi raamatupoes REaD oma luulekogu „Suutud”. Autoriga vestles Eia Uus.
17. aprillil toimus Eesti Kirjanike Liidu noorte üritus „Jaapani kirjandusest Alari Allikuga”.
19. aprillil esitleti Tartu Mänguasjamuuseumis Marge Pärnitsa ja Anna Ryazanova lasteraamatut „Mustikas, kes sa oled?”.
22. aprilli kirjanduslikul teisipäeval toimus üritus sarjast „Estofiilid eesti kirjanduses”, Ilze Tālbergaga vestles Contra.
23. aprillil tähistati raamatu ja roosi päeva. Tartu Kaubamaja Apollos jagasid raamatusoovitusi Tõnis Vilu, Lauri Räpp, Justin Petrone, Kaisa Kuslapuu ja Katariina Tirmaste. Sealsamas esitles Lea Kreinin oma teost „Minu Ungari. Elu on paprika”, autoriga vestles Edina Csüllog. Kuulutati välja ka kirjanduspreemia „Esimene samm” laureaat Maara Parhomenko, kes pälvis tunnustuse proosapala „Sulen silmad, siis” eest (Värske Rõhk nr 92).
Rahva Raamatu kauplustes Tallinnas, Tartus ja Pärnus toimusid raamatu ja roosi päeva puhul luuleõhtud.
Tartu Mänguasjamuuseumis anti üle Tartu lastekirjanduse auhind ehk „Lapsepõlve auhind”, mille pälvis Triinu Laan raamatu „Poiss ja papa” eest. Žüriisse kuulusid Helena Koch, Kristin Tohvre, Marge Pärnits, Sirje Parol ja Kylle Kiristaja.
23. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval esitleti Jorge Luis Borgese teost „See värsikunst”. Vestlesid raamatu tõlkija Rebekka Lotman, Klaarika Kaldjärv ja Elisa-Johanna Liiv, musitseerisid Martin Chhabra ja Liis Kibuspuu.
23. aprillil esitles Ilmar Vene Tartu Ülikooli raamatukogus oma teost „Jumalikkuse naabruses. Raamatulembeseid mälestusi”. Autoriga vestles Mart Jagomägi.
24. aprillil kohtus Kose raamatukogus lugejatega Epp Petrone.
24. aprillil esines Viimsi raamatukogus Carolina Pihelgas.
25. aprillil tähistati Underi ja Tuglase kirjanduskeskuses ajakirja Looming 102. sünnipäeva ning anti üle ajakirjade Looming ja Loomingu Raamatukogu aastaauhinnad. Loomingu aastaauhinna pälvisid Joonas Veelmaa luuletustega (nr 10), Brigitta Davidjants novellidega „Vaikusesse” (nr 1) ja „Tsavt tanem” (nr 7), Heili Sepp artiklitega „Kirjanduslikud kohtud (III). Aastad 1927–1940” (nr 2) ja „Kirjanduslikud kohtud (IV). Ühiskond kohtupeeglis 1927–1940” (nr 12), Heli Allik arvustusega „Tõnis Vilu tähendus” (nr 8) ja Riste Sofie Käär luuletustega (nr 8). Loomingu Raamatukogu auhinna sai Leena Tomasberg Pierre Michoni teose „Rimbaud, poeg” tõlke eest prantsuse keelest (nr 32).
25. aprillil esitles Eva Koff Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis oma romaani „Õhuskõndija”. Autoriga vestles Joonas Hellerma, katkendeid raamatust esitas Maria Ehrenberg, musitseeris Oleksandr Nevski.
25. aprillil avati Tallinnas Niguliste Muuseumis näitus „Eesti raamat 500. Reliikviad”. Näituse kuraatorid on Aivar Põldvee, Lea Kõiv ja Tiiu Reimo. 26. aprillil toimus sealsamas seminar sarjast „Raamatu lood”, kus kõnelesid Jüri Kivimäe ja Kristiina Ross.
25. aprillil avati Eesti Rahva Muuseumis kobarnäitus pealkirjaga „Kas sa seda lugu tead? 500 aastat eestikeelset raamatut”. Samal päeval toimus ERM-is ka autorite raamatulaat.
26. aprillil toimus Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis Agur-Andri Tarmo ja Timur Mazitovi muusikaetendus „Yle elude sillerdaw sild – Laulud Liisi Ojamaa luuletustele”.
26. aprillil esines Berit Petolai Pärnu Café Grandis, autoriga vestles Jaak Känd. Luulekavaga „Päikesepillajad” tähistati Artur Alliksaare 102. sünniaastapäeva, luulet luges loominguline kollektiiv Kaks Jaaku.
26. aprillil esinesid Oranžeriis kontsertkavaga „Ärkan koos lilledega” Doris Kareva ja Robert Jürjendal.
29. aprillil toimus Prima Vista partnerlinnapäev Valgas. Esinesid Mika Keränen, Contra, Kai Aareleid, Andris Kalnozols, Toomas Kiho, Taavi Liias, Ingrid Kormašov. Üle anti August Gailiti novellipreemia, mille pälvis Ave Taavet novelli „Tormidesööja” eest. Žüriisse kuulusid Jaanus Vaiksoo, Peeter Kormašov, Sten Pihotalo, Monika Rogenbaum ja Liis Pallon.
29. aprilli kirjanduslik teisipäev toimus Toomemäel, kus avati Friedebert Tuglasele pühendatud Ormussoni pink. Sõna võtsid Lemmit Kaplinski ja Toomas Haug ning Tuglase novellikangelased Ormusson ja Kobras. Üritus jätkus kultuuriklubis Salong, kus esitleti „Poeedi ja idioodi” uustöötluste raamatut, ettekandega esines Jaan Undusk. Tuglase ja Semperi dialoogiga astusid üles Margus Kasterpalu ja Urmas Kõljalg.
29. aprillil anti Eesti Kirjanike Liidu saalis üle esimene Eesti naiskirjanduse auhind, mille pälvis Carolina Pihelgas romaani „Lõikejoon” eest. Žüriisse kuulusid Sirel Heinloo, Hanneleele Kaldmaa, Eva Nooni ja Tiina Põldmaa.
29. aprillil esines Viimsi raamatukogus Lilli Luuk.
30. aprilli kirjanduslikul kolmapäeval esitleti Louis-Ferdinand Céline’i romaani „Sõda”. Raamatust vestlesid Sveta Grigorjeva, Tiit Aleksejev ja tõlkija Heli Allik.
30. aprillil kuulutati Juhan Liivi 161. sünniaastapäeval Liivi auhinna laureaadiks Janika Läänemets luuletusega „vahel on siin nii vaikne”, mis ilmus Loomingus nr 4/2024. Žüriisse kuulusid Kruusa Kalju (esimees), Jüri Talvet, Berit Petolai, Mart Velsker, Heli Roosma, Janika Kronberg ja Tanar Kirs. Juhan Liivist rääkisid Pääru Oja ja Tanar Kirs, Liivi muuseumi näitusemajas avati Ülle Paapi ülevaatenäitus.
Lisa kommentaar