1. septembril toimus Tartus kultuuriklubis Salong Eesti Naiskirjanike Seltsi kohtumisõhtu.

1. septembril esinesid Saksamaal rahvusvahelisel kirjandusfestivalil Graal-Müritz (ilgm) Kertu Sillaste ja Tauno Vahter.

2. septembri kirjanduslikul teisipäeval esitleti Ernst Enno lasteluulekogu „Mu lillelallerad lapsed”. Mart Jagomäe ja Jaanika Palmiga vestles Siim Lill.

3. septembri kirjanduslikul kolmapäeval esitles ajakiri Värske Rõhk kogumikku „Sa peaksid rohkem lugema”. Vestlesid Lydia Risberg, Margit Lõhmus, e.g.s. ja Mirjam Parve. Vestlust juhtis Saara Liis Jõerand, musitseeris Tiina Tubli.

3. septembril esines Riias festivalil Dzejas Dienas Karl Pajusalu. 4. septembril toimus festivali raames luuleõhtu Eesti suursaatkonnas, kus esinesid Triin Paja ja Tõnis Vilu, tõlkeid luges Guntars Godiņš.

4. septembril toimus Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis kirjanike liidu noorte ja TLÜ kirjandusklubi ÜDI ühine kirjutamistöötuba.

4. septembril esitleti Bjørnsoni kirjandusfestivalil Norras Øyvind Rangøy koostatud raamatut „Mellom tankar og tekst utmed havet” (eesti paralleelväljaanne „Nii hea, nii hea on mõelda siis”) kaheksa eesti ja kaheksa norra kirjaniku kohtumisest. Esitlusel osalesid lisaks koostajale Knut Ødegård, Meelis Friedenthal, Klara Hveberg ja Doris Kareva.

4.–6. septembrini toimus Tartus üheksas V. A. Žukovski nimeline rahvusvaheline luulefestival.

4.–7. septembrini toimus Prantsusmaal Fuveaus kirjandusfestival Les Salons Littéraires, kus Eestit esindasid Tiit Aleksejev, Indrek Hargla, Katrina Kalda ja Urmas Vadi.

5. septembril toimus Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis Aino Perviku mälestusõhtu. Autori tekste esitasid Teele Pärn, Anu Lamp ja Mirko Rajas, musitseeris Tähe-Lee Liiv.

5. septembril toimus Tartus linnalooduseteemaline loovkirjutamise töötuba Maarja Pärtnaga. Üritus oli osa Euroopa Horisondi projektist „Coevolvers”.

8. septembril avati Tartu Linnaraamatu­kogus näitus „Eeva Park 75”. Näituse koostas Eve Pormeister.

8. septembril avati Disaini- ja Arhitektuuri­galeriis näitus „Eesti luule Eesti köites”. Luulet lugesid Liina Olmaru ja Indrek Sammul. Näituse korraldas Eesti Nahakunstnike Liit.

9. septembril tähistati rahvusvahelise kirjaoskuse päeva üle Eesti aktsiooniga „Lugemistund”.

9. septembri kirjanduslikul teisipäeval esitles Piret Eesmaa oma teost „Hiirekõrvul”, autoriga vestles Kristel Algvere.

9. septembril esitleti Tallinna Lennujaamas novellikogumikku „Lendame! Let’s Fly!”. Esinesid Peeter Sauter, Margit Lõhmus, Mart Kivastik, Katrin Ruus, Adam Cullen ja Margit Kuusk.

9. septembril toimus Pärnu Keskraamatu­kogus kohtumisõhtu Valdur Mikitaga.

10. septembri kirjanduslikul kolmapäeval tähistati Eeva Pargi 75. sünnipäeva ning esitleti tema teost „Hundirattas”. Autoriga vestlesid Jan Kaus ja Kätlin Kaldmaa. Luulet lugesid Eeva Park, Jan Kaus, Doris Kareva, Aita Kivi, Kätlin Kaldmaa, Triin Soomets ja Livia Viitol. Musitseeris Liis Jürgens.

11. septembril esitles Paavo Matsin oma luulekogu „Baeri laulud” Mati Undi muuseumis. Lisaks autorile esinesid Kiwa, Kristjan Kannukene, Lauri Vanamölder ja Madis Grossberg.

11. septembril esitles Anu Raud Viljandi linna­raamatukogus oma teost „Õnnevalajad”.

12. septembril esitles Riste Sofie Käär Von Krahli kohvikus oma luulekogu „Aps!”. Esinesid ka Karl Birnbaum, Dora Maria Käär, Jürgen Rooste, Joonas Veelmaa, Elo Valner, Markus Andreas Auling, Kassandra Laur.

12. septembril toimus Tartu Kirjanduse Majas üritus sarjast „Õhtud Eesti ulmega”, kus esitleti antoloogiat „Kuumad allikad”.

13. septembril toimus Kadriorus Koidula tänaval IX Kirjandustänava festival. Kultuuriprogrammis oli üle 80 ürituse: raamatuesitlused, vestlusringid, ette­lugemised, autogrammitunnid, kirjanduslikud jalutus­käigud ja palju muud. Lastele oli eraldi laste­ala ning avati mitmeid näituseid, samuti oli võimalik laulda luulekaraoket.
Eelüritusena avati 12. septembril aadressil Villardi 8 Ott Arderi mälestustahvel.
Avasündmusel kõlas Jaan Krossi loomingu põhjal valminud Jan Kausi poeem, seda saatis köielkõndija Tauri Vahesaare etteaste. Luigetiigi ääres avati näitus „Hea sadam”, kirjandustänaval oli välinäitus „Vaiksete varandus. Ernst Enno 150”.
Kultuurilehe telgis esinesid Loomingu autorid Lilli Luuk ja Katrin Ruus, vestlust juhtis Toomas Haug. Loomingu Raamatukogu vestlusringis osalesid Kairi Look ja Brigitta Davidjants. Värske Rõhu autoritest astusid üles Annabel Allas, Sirly-Ann Meriküll, Solveig Bolliger, Tõnn Martin Tirgo ja Elis Paugus. Keel ja Kirjandus esitles teemanumbrit „Koloniaalkeelest rahvuskeeleks”, kõnelesid Tiina-Erika Friedenthal ja Külli Prillop, vestlust juhtis Annika Viht. Õpetajate Lehe vestlusringis õpilaste väljendusoskusest osalesid Tiina Brock, Reet Varik ja Maarja-Liisa Vokksepp, vestlust juhtis Kristi Helme. Akadeemia tunnis esinesid Toomas Haug, Margus Kasterpalu ja Urmas Kõljalg.
Kirjandustänava festivali lõpetas luule­piknik, kus esinesid Eeva Park ja Helin-Mari Arder. Jan Kausi juhendamisel toimus Via Regia rännak läbi Kadrioru pargi. Vabariigi presidendi kantselei hoone ees esinesid Vaiko Eplik ning Priit Pedajas ja Andre Maaker.
Festivali korraldas Tallinna Kirjanduskeskus.

13. septembril esines Lilli Luuk galeriis Seek Alyona Movko-Mägi näituse „Soo” publikuprogrammi raames.

14. septembril esines Jaan Malin Zürichis Eesti laste- ja noorteklubis ning ka ajakirja Maiteneant esitlusel Cabaret Voltaire’is.

15. septembril toimus kultuuriklubis Salong Tartu linnakirjaniku Tõnis Vilu lugemisklubi.

16. septembri kirjanduslikul teisipäeval tähistati Karl August Hindrey 150. sünniaastapäeva. Sõna võtsid Ave Taavet, Roosmarii Kurvits, Tiit Hennoste, Margus Kasterpalu ja Janika Kronberg.

17. septembri kirjanduslikul kolmapäeval „Liigutus” esines Elo Viiding, musitseerisid Mansoor Hosseini ja Helery Kõrvemaa.

17. septembril kohtus Tallinna Südalinna raamatukogus lugejatega Urmas Vadi.

18. septembril toimus kirjanike liidu noorte töötuba „Erootika tuba”, mille viis läbi Kirke Mänd.

18. septembril anti Eesti Lastekirjanduse Keskuses üle Edgar Valteri nimeline illustratsioonipreemia, mille pälvisid Catherine Zarip ja Marja-Liisa Plats.

18. septembril esitles Livia Viitol Tallinna Südalinna raamatukogus oma teost „Kaks muusat”. Ettekandega esines Urmas Bereczki, sõna võttis Vallo Kepp.

19. septembril toimus kultuurimajas Kannel Võru kirjanduspäev „Kirjanduse keerises”. Anti üle Bernard Kangro nimeline kirjandusauhind, mille pälvis Triinu Laan. Esinesid ka Kertu Rakke, Jan ja Elo Rahman, Katrinka Josephine Savimägi, Rahel Ariel Kaur, Marju Kõivupuu, Marja-Liisa Plats jt.

19. septembril esines Sveta Grigorjeva Brüsselis luulefestivalil Transpoesie.

19. septembris esines Võõpsu raamatu­kogus Mari-Liis Müürsepp.

19. septembril toimus Ene Mihkelsoni päev Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis ja Järvamaal. Kirjandusmuuseumis esinesid ettekandega Tiit Aleksejev, Eneken Laanes ja Aija Sakova. Üle anti Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia, mille pälvis Sveta Grigorjeva. Ene Mihkelsoni sünnipaigas Tammekülas avati talle mälestuskivi ning tema isale Heinrich-Rudolf Mihkelsonile asetati hauaplaat Pilistvere ­kivikangrus. Päev lõppes koosviibimisega Imavere rahva­majas, kus võttis sõna Joosep Susi ning Grete Jürgensoni ja Garmen Tabori esituses kõlas tekstikava „Ene Mihkelsoni aeg”.

19. septembril toimus raamatupoes REaD Tallinna luuleprõmmu esimene eelvoor. Külalisesineja oli Tiina Saar-Veelmaa. Õhtut juhtisid Lee Jenner ja Kelli Kiipus. Ürituse korraldas Tallinna Slämmi Kollektiiv.

19. septembril kuulutati välja Eesti Teatri Agentuuri 2025. aasta laste- ja noorte­näidendite võistluse võitjad. Kokku esitati 55 käsikirja. I koha pälvis Oliver Issaku „Omadega soos”, II koha Mari Rostfeldti „Hõbepaju” ja III koha Oliver Issaku „täna õhtul”. Ära märgiti Kristiina Kase, Eva Kreemi, Kadri Lepa ja Reeli Reinausi tööd. Žüriisse kuulusid Marek Demjanov, Karl Koppelmaa, Marika Palm, Mirko Rajas ja Katrin Tõnisson.

20. septembril toimus kultuuriklubis Salong Siim Lille ja Paavo Matsini juhtimisel esoteerikalaupäev.

20. septembril esitleti Tartu Kaubamaja Apollos Eve Annuki artiklikogumikku „Elu kui tekst”. Autoriga vestles Eret Talviste.

20. septembril tähistas ajakiri Värske Rõhk Tartu Uues Teatris oma 20. sünnipäeva. Ettekandega esinesid Heneliis Notton, Henri Otsing, Mette Mari Kaljas ja Kaarel Aadli. Vestlusringis osalesid Hanna Linda Korp, Carolina Pihelgas ja Lauri Eesmaa, vestlust juhtis Maria Veske, töötube juhendasid Hildegard Reimann ning Elo Valner ja Riste Sofie Käär.

22. septembril avati Eesti Kirjanike Liidus Kris Moori portreenäitus kirjanikest „Inimesed, keda pisut tean”.

23. septembri kirjanduslikul teisipäeval esitles Lehte Hainsalu oma raamatut „Õpetaja 12. Uluotsa maja”. Sõna võtsid lisaks autorile ka Sirje Olesk, Aivar Kull, Rein Veidemann ja Urmas Klaas, musitseeris Erik Tens.

23. septembril toimus Eesti Kirjanike Liidu eestseisuse koosolek, kus võeti vastu kaks uut liiget: Märten Kross ja Tiina Saar-Veelmaa.

23. septembril esitlesid Doris Kareva ja Daniele Monticelli Eesti saatkonnas Roomas Doris Kareva kakskeelset luulekogu „In Sogno Ho Visto Il Mondo”.

24. septembri kirjanduslikul kolma­päeval toimus õhtu „Untitled”, millega tähistas Kiwa oma 50. sünnipäeva. Autoriga vestles Bianka Soe, musitseeris Kristjan Kannukene.

24. septembril oli Tartu Linnaraamatukogu Karlova harukogus külas Urmas Vadi.

24. septembril toimus Apollo Plazas noorte vaimse tervise teemaline luuleõhtu, mille korraldasid kirjanike liidu noored koostöös Peaasi.ee ja Apolloga. Laval sai kuulda 16–26-aastaste noorte tekste. Esines Sanna Sööt, õhtut juhtis Joonas Veelmaa.

25. septembril toimus kohvikus Mandel Kristiina Ehini autoriõhtu.

25. septembril toimus Vildes ja Vines Tar­Slämm. Slämmi võitis Susan Kolde, külalis­esineja oli Carolina Pihelgas.

26. septembril toimus Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis üritustesarja „Loov­kirjutamine igaühele” esimene õhtu: „Kuidas saada kirjanikuks? Lastekirjanduse töötuba Indrek Koffiga”.

27. septembril toimus Eesti Kirjanike Liidu sügisene väljasõit Käsmusse. Musitseerisid Anna-Liisa Eller ja Taavi Kerikmäe.

27. septembril toimus Viscosa kultuuri­tehases kirjandusõhtu, kus Anu Põldsamiga vestles Riste Sofie Käär.

28. septembril toimus Kultuurikatla Õuetornis konverents „Raamat – sild juudi ja eesti kultuuri vahel”. Ettekandega esinesid Ilia Magin, Elijahu Šmorgun, Urmas Nõmmik, Kalle Kasemaa, Anu Põldsam, Anna Verschik, Gili Haimovich ja Mathura.

28. septembril toimus Eesti Majas Hollandis eesti raamatu aastale pühendatud kultuurisarja „KultuuriDuetid” esimene üritus, kus esinesid Jaan Tootsen ja Tõnu Õnnepalu.

29. septembril esitles bööma raamatupoes Biblioteek oma luulekogu „Tumeruuge tuisu­kuu”. Autoriga vestles Toivo Pilli.

29. septembrist 2. oktoobrini osales Ateena 11. World Poetry festivalil Doris Kareva.

30. septembri kirjanduslikul teisipäeval toimus üritus sarjast „Estofiilid eesti kirjanduses”. Anniina Ljokkoiga vestles Agnė Bernotaitė. Antanas Šimkus esitles ajakirja Metai Eesti erinumbrit.

30. septembril esitles Aliis Aalmann oma novellikogu „Kes aias” Võru Kagukeskuse Rahva Raamatus. Autoriga vestles Kätlin Kaldmaa.

30. septembril tähistati Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus rahvus­vahelist tõlkijate päeva. Avati näitus „Tõlkes sündinud: eesti kultuuri ajalugu tõlke­kirjanduse peeglis”, mille kuraator on Daniele Monticelli. Anti üle Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind, mille pälvis Katrin Kern. Žüriisse kuulusid Jüri Kolk (esimees), Riina Kasser, Leenu Nigu ja Loone Ots.
Sealsamas anti Anna Verschikule August Sanga tõlkeluuleauhind Julia Mussakovska luuletuse „Õitseb magnoolia võõras aias” tõlke eest ukraina keelest (ilmunud raamatus „Kas rabelen välja sellest tusast?”). Teised nominendid olid: Contra – Ligija Purinaša, „natsionalism”, tõlge latgali keelest (raamatust „Nuuq perämädseq perismaalasõq. Tī padējī īzemīši”); Hanneleele Kaldmaa – Annemarie Ní Churreáin, „Hümn kõigile rahututele tüdrukutele”, tõlge inglise keelest (Värske Rõhk, nr 94); Aare Pilv – Ljudmila Hersonskaja, „maja unes”, tõlge vene keelest (Looming 2025, nr 3); Ülar Ploom – Francesco Petrarca, Sonett XXXV, tõlge itaalia keelest (Vikerkaar 2024, nr 10-11); Ilze Tālberga – Inga Pizāne, „Ma astusin laeva”, tõlge läti keelest (raamatust „Ik vakaru es novelku no sevis pilsētu. Iga õhtu võtan endalt linna seljast”); Katrin Väli – P. I. Filimonov, „Mul kama kui me ajalukku läheme”, tõlge vene keelest (raamatust „Sinu siluett akna taustal”). Žüriisse kuulusid Mirjam Parve (esiisik), Kaisa Ling ja Mart Velsker. Auhinda annab välja SA Kultuurileht.
Ajakirja Tõlkija Hääl 13. numbrit tutvustas Heli Allik.