Öölislaul

Ööbik laseb oma kõri valla öö vastuvõtul
Ta lõõritab tervele ilmale kõike, mis tal meeles, ja paljutki veel
Metsvindi juhtum on teistsugune:
too korrutab ühte ja sama pisikest asja
Metsvint ei saa ealeski asjast üle
Lenda sügavale, veel sügavamale metsa
Lenda või vaiki, lind – te mõlemad
Kuid linnud ei kuula
Ütle sina neile, et nad laseksid magada, ütle seda neile ja
kanna minu eest hoolt, ah, mu terapeut, öö


Öine vihm

Õhus on tunda vihma ja äikest,
olen teinud tuuletõmmet köögist
magamistuppa, see ei aita
mind, oo rahutu öö, kui püüan
su süles ahinguga und, püüan tund tunni
järel tabamata, sügaval su sees
varitsevad unenäod, oh suvelõpu higine
öö, vähkren linadel ja saan saagiks
vaid ärkvelolu, ning annan taas alla
ja tõusen, sel korral mitte minemaks vetsu,
vaid kööki, mitte tühjendama,
vaid täituma, lonksan külmkapi-
lambi valgel aprikoosimahla (ostsin selle
hetkeimpulsi ajel) purgisuust,
aprikoosilõhn meenutab beebi
nahalõtkukohta, oh rõhuv,
ajalooliselt palav öö, kas olen juba
rääkinud, kuis mind lapsena
pea ees viirpuupõõsasse tõugati, juuksed
klompusid verega kokku ja okas läbistas
peopesa Kajaani Rostovi
pargi palliplatsi veerel (Doni Rostov
oli Kajaani sõpruslinn),
oo sina kurnav, tihke
põhjala troopikaöö, mida nüsi kui noaga,
kas teadsid, et viirpuu kuulub
samasse sugukonda aprikooside
ja ploomidega – Rosaceae, roostaimed –
viirpuu okkad ja õrnvalged
õied ja aprikoosi- ja ploomi-
kivid ja kollane pehme liha:
armastuse ja vihkamise sugukond, üks ja seesama,
panen külmkapi kinni, lähen tagasi
voodisse ja maandun su sülle linade vahele,
püüdes ahinguga und, tungin ärkvelolust läbi,
triivin sus ja kuulatan, oo pime öö,
lähenevat sadu, nagu oleks sellel
võim kõik meile andestada.


Otsi iseennast

kes otsib, see leiab, kes ära kaotab, peab üles otsima,
unustaja peab ära kaotama, magaja mälu kaotama,
väsinu unne vajuma, nutja ära väsima,
kaotajal tuleb nutta, käestlaskjal kahetseda,
kes hoiab, võib minna lasta, kes leiab, endale pidada

Soome keelest ELO VIIDING


Mõni sõna autorist:
Risto Oikariselt on ilmunud neli luulekogu ja kaks romaani. Ka tema kirjas­tajaks on Otava. Oikarinen on lisaks andekas muusik, mängib saksofoni ka oma luule-esinemistel ning töötab pastorina. Tema esikteos pälvis Kalevi Jäntti preemia.
 
E. V.