Aare Pilv
-
Foto: Eesti KirjandusmuuseumJaan Kaplinski „Ei ole lohutust”
EI OLE LOHUTUST. Kui kurvastajast saabki kullerkupp oma osa, nägijast nähtavani on samm, mida keegi ei sammu. Mis nägijas janutab näha, ei leia hingamist rohus ja kroonlehtedes, ei leevendust vaevale, nõrgudes puud mööda üles, niint mööda alla.
-
Foto: Andres Keil*rohelised munkpapagoid
-
Kas eesti kirjandus areneb?
Ma õigupoolest ei usu, et suudaksin sellesse mõttevahetusse lisada midagi põhimõtteliselt uut, kuid püüan lisada mõned ääremärkused.
-
Foto: WikipediaIntervjuu: Olen pigem jõelaevnik
Aare Pilv on hinnatud kirjandusteadlane ja luuletaja, kuid tal on laiemgi ampluaa.
-
Eestikeelne luule 2020
Alustuseks piirid. Ma vaatasin läbi eestikeelse täiskasvanutele mõeldud luule, kasutades nimestiku tegemiseks ESTER-i kataloogi ja pannes märksõnaks „luuletused”, keeleks „eesti” ja aastaarvuks 2020. Ma ei võtnud arvesse lasteluulet, sest selle kirjutamine ja hindamine käib omaette kriteeriumite järgi, neist ilmselt kõneleb lastekirjanduse ülevaade. Samuti jääb vaatluse alt välja räpp ja slämmiluule, sest nende täielik mõju on kogetav ikkagi vaid suulises esituses ning kirjalikul kujul on seda ka üsna juhuslikult (näiteks on manna ja EiKi tekste „Värskes Rõhus”, aga soovitan huvilistel neid pigem kuulata, mõlemad on väärt kraam). Olen mehaaniliselt jätnud kõrvale ka kõikvõimalikud netiportaalid ja ainult netis avaldatud kogumikud –…
-
Intervjuu: Olen valmis iroonialaevaga põhja minema
AARE PILV: Lugesin „Klaaslapse” läbi ühe õhtuga, mõistagi see tekst mõjus, aga ta mõjus mitte ainult lugemise ajal, vaid ka tagantjärele. Ja üks kummaline asi oli see: hakkas tunduma, et õigupoolest nagu polnudki midagi „mõtelda”, n-ö interpreteerida — sest kuidas tõlgendada inimliku viletsuse jäledat elementaarsust, lootusetuse ja sihi purunemise traagika enda teatavat „abjektsust”, seda, et päris traagikas ja päris põrgus ei ole mingitki ülevust, seal põhjas pole lunastust, mis kannatusega otsekui peaks kaasnema, ongi lihtsalt „perse”. Mu meelest annab see raamat kõige muu kõrval väga selgelt edasi seda põrgu triviaalsust — ja just see on kannatuse juures see kõige rohkem…
-
Vabadus olla teine
Tõnis Vilu: „Kink psühholoogile”. Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 85 lk. Kelle varbad need on minu pastelse seina peal? Tõnis Vilu, „Kink psühholoogile” Neil varastel hommikutundidel, pärast ärkamist, kui intuitsioon on nii nõrk, et ei suuda veel tervenisti haarata ja ühendada selle ärkaja omaenese isiksust, kui tekiserva alt välja paistvad omaenese varbad tunduvad kohutavalt kaugete ja võpatama panevalt võõrastena… ei saa alustada kõnelusi omaenese nimel, otsejoones, vaid pead jälgima iseennast kui kõrvalist, pead kõnelema enesest kui teisest, enesest kui kellestki kolmandast. Hando Runnel, „Isikukirjeldus” (1978) Tõnis Vilu on viimase nelja-viie aasta jooksul kiiresti tõusnud noorema…
-
Pretensioonitu puudutus
Jüri Kolk: „Igapidi üks õnn ja rõõm”. Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 98 lk. Jüri Kolk on nüüdseks seitsme aasta jooksul avaldanud seitse luulekogu ja kaks proosaraamatut. See on märkimisväärne intensiivsus, näib, et Kolgil töötab kirjutamismootor täisvõimsusel, ja tundub ka, et uues kogus „Igapidi üks õnn ja rõõm” näitab ta end üha vilunuma ja fokuseerituma kirjutajana. Minu mulje järgi pole Jüri Kolgi laad ja n-ö tehnikate repertuaar aja jooksul eriti muutunud, küll aga selgema kuju võtnud. Ma ei hakka siin loetlema Kolgi poeetikavõtteid, kuid mu meelest rajaneb tema tekstiloome kolmel põhilisel lähenemisviisil: intertekstuaalsed nihestused ja kontaminatsioonid (näiteks auhinnatud…
-
Ääremärkusi põhikirjast
Tänavusel Eesti Kirjanike Liidu üldkogul võeti vastu uus põhikiri. Õieti on raske öelda, kas tegu on uue põhikirjaga või senise põhikirja redaktsiooniga, sest vanast põhikirjast on säilinud üsna palju. Põhikirjatoimkonda kuulusid Piret Viires, Märt Väljataga ja siinkirjutaja, tõhusat abi osutasid EKL-i majandusjuht Mart Siilmann ja Maria Mägi Advokaadibüroo jurist Peeter Ploom; soovitusi andsid juhatus ning mitmed liidu liikmed. Põhiline muudatus, mis põhikirja ümbertegemise ka ajendas, on EKL-i juhtimise muutmine n.-ö. kahetasandiliseks, et see vastaks paremini nii asjaajamise praktilistele vajadustele kui ka mittetulundusühingute seaduses kirjeldatavale juhtimisstruktuurile. Senine 13-liikmeline juhatus hakkab järgmisest aastast tegutsema eestseisuse nime all, olles seaduse tähenduses…
-
Muisus ja muistatus. Etnofuturism 2.0
Hasso Krull: „Kui kivid olid veel pehmed”. Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 118 lk. Hasso Krulli teost „Kui kivid olid veel pehmed” võiks ehk „Meetri ja Demeeteri” kõrval nimetada tema teiseks eeposeks, see on samamoodi ühtse liiniga müütiline suurvorm, kuigi „Kivide” üksikosadel on ehk rohkem iseseisva luuletuse olemust kui „Meetri” osadel. Mingil üldisel tasandil on „Kivid” ja „Meeter” sarnased — kui viimane koosnes hävingu ja taasloomise poolustest, siis „Kivide” poolteks on loomislugu ning nõiaks saamise lugu. Võimalik, et neid kaht raamatut võib pidada mingil moel Krulli uusmüütilise loomingu maamärkideks — igal juhul mingit kokkuvõtlikkuse järele lõhnavat läbiõmmeldust ja…
-
AFANASJEVI KOMMUNIKATIIVNE BLUES
Vahur Afanasjev: „Kuidas peab elama”. „Näo Kirik”, Tallinn, 2014. 80 lk. Vahur Afanasjevi nime all on 14 aasta jooksul ilmunud viis luulekogu ja viis proosaraamatut. Tähelepanu äratab, et tegu on suhteliselt erilaadiliste raamatutega — Afanasjev ei ole ühe-meetodi-mees, vaid proovib erinevaid registreid ja võtmeid, säilitades ometi teatava kindla afanasjevliku tuuma, milleks on… Jah, see on omaette küsimus, ja sellele küsimusele vastuse leidmine on olnud üks asi, mis mind tema raamatuid lugemas hoiab. Kui vaadata üldpilti, siis näib, et Afanasjevi kaks viimast raamatut (mullune „Eesti vaarao” ja nüüdne „Kuidas peab elama”) moodustavad paari, sisaldades tekste, kus ühinevad nn. sotsiaalne…
-
*Zhuangzi ja Huizi uitasid Hao sillal
* Zhuangzi ja Huizi uitasid Hao sillal. Zhuangzi ütles: „Teivikalad tulevad välja ja uitavad kiirustamata. Küll nad on rõõmsad!” Huizi ütles: „Sa pole kala. Kuidas mõistad, et kalad on rõõmsad?” Zhuangzi ütles: „Sa pole mina. Kuidas mõistad, et ma ei mõista, et kalad on rõõmsad?” Huizi ütles: „Ma pole sina. Kindlasti ei mõista ma sind. Sina kindlasti pole kala. Sa ei saa mõista, et kalad on rõõmsad. Kogu lugu.” Zhuangzi ütles: „Pöördugem tagasi algusse. Sa ütlesid: „Kuidas mõistad, et kalad on rõõmsad?” Üteldes juba olid mõistnud, et ma mõistan seda, ja küsisid selle kohta. Mõistan seda Hao sillal.” …
-
Madis Kõivu ja Sulev Keeduse sõjatriloogia? Käekirjaanalüüs
