Anu Saluäär
-
Foto: Eiko LainjärveIntervjuu: Kuidas inimest ära tunda (ja tõlkida)
ANU SALUÄÄR: Me räägime 25. juulil 2014 Maiga Varikuga, kes on sündinud 11. juulil 1934, töötanud 37 aastat „Eesti Raamatu” tõlkeilukirjanduse toimetuses, tõlkinud koos Jüri Ojamaaga „Meistri ja Margarita”, peale selle hulgaliselt muud head venekeelset kirjandust, ning olnud „Loomingu” keeletoimetaja alates 1999. aastast.
-
Lindude ja loomade sõda
Ei-ei, ei mingit sildistamist. Jätan ütlemata, kes on linnud ja kes loomad. Ei, need ei ole naised ja mehed. Rootsi kõrgemas vaimuilmas on kriis ja Rootsi Akadeemia lõhe ei lähe naiste ja meeste vahelt. Sellel, mis puhkes oktoobris 2017 ühel ajal ülemaailmse Me-Too-kampaaniaga (vt „Looming” 2018, nr 2), on juured palju varasemas ajas, sest Akadeemia pikk ajalugu (alates 1786. aastast) on alati sisaldanud probleeme isikute tasandil. Idee on aga kestma jäänud — „vaimusuurus ja maitse” (snille och smak) rootsi keele ja kirjanduse haldamisel ja hooldamisel. Pluss tinaraske kohustus igal aastal valida Nobeli auhinna kirjanduslaureaati. Kes peaks nüüd selle otsuse langetama,…
-
Rootsi Akadeemias
Üsna sünkroonis muu maailmaga tabas ahistamisskandaal ka kuningas Gustav III 1786. aastal asutatud Rootsi Akadeemiat, kus „kaheksateist surematut”, kelle lipukirjaks on „vaimusuurus ja maitse”, võiksid ju kõigest sellest kõrgemal seista. Aga ei. Novembris 2017 paiskus meediasse 18 naisterahva süüdistus kellegi mõjuvõimsa, esialgu anonüümse „kultuuriprofiili” vastu, kellel on „tihedad sidemed” Rootsi Akadeemiaga. Kuna tegemist oli niivõrd kõrgele kogule „lähedalseisva isikuga”, ei nimetatud algul avalikult kurjategija nime. Akadeemia alaline sekretär Sara Danius esines 24. novembril ajakirjanduses avaldusega, et Akadeemia katkestab kõnealuse isikuga kõik kontaktid ja lõpetab tema igasuguse finantseerimise. Alates 2010. aastast oli Akadeemia igal aastal maksnud mehele 126 000 Rootsi krooni tema…
-
Jüri Ojamaa ja „Loomingu Raamatukogu”
27. septembril lahkus meie hulgast 85-aastaseks saanud Jüri Ojamaa (snd 16. juunil 1932), pikaajaline kirjastustöötaja ja viljakas tõlkija. Jüri Ojamaa õppis Tallinnas 2. keskkoolis ja seejärel Moskva Riikliku Ülikooli ajakirjandusteaduskonna toimetamis- ja kirjastamisosakonnas. Aastatel 1957—1973 töötas Ojamaa Eesti Riiklikus Kirjastuses, hilisemas „Eesti Raamatus”, kõigepealt toimetajana poliitilise kirjanduse toimetuses, siis tõlkekirjanduse toimetuse juhatajana ja peatoimetaja asetäitjana. Sellesse aega jääb üks eesti tõlkekirjanduse legendaarseid vägitegusid, koos Maiga Varikuga tõlgitud Mihhail Bulgakovi „Meister ja Margarita”, mis ilmus 1968. aastal. (Aastaid hiljem tõlkis ta ka Bulgakovi näidendeid — LR 2001 „Üheksa unenägu” —, mitmesuguseid kommentaare Bulgakovi teosele, samuti M. ja J. Bulgakovi „Meistri ja…
-
Mälujäljed
Kas mäletad? Aga kuidas sa mäletad? Mille varal või abil sa mäletad, kas piltide, kirjade, lõhnade, helide või unenägude tõukel või toetusel? Ja mida sa mäletad suurtest, elu muutvatest sündmustest, nagu põgenemine kodumaalt: kas tulekahju kuma silmapiiril, klaasikilde põrandal või lahtiselt hingedel kiiksuvat ust majas, mille sa maha jätsid? Sest üks asi on mäletada „aiaäärset tänavat”, lõhna vanaema laudas ja lambi ümber tiirlevaid kärbseid, teine asi aga mäletada purukspommitatud kodutänavat ja veepritsmeid põgenikepaadi vööri ümber. Maryam Adjam, Iraani päritoluga teadlane, kes on kodumaal lapsena üle elanud oma vanemate mõrvamise, on Rootsi väikeses raamatukirjastuses „Symposion” (Höör, 2017)…
-
Rolling Estonian
Helga Nõu: „Nartsiss, meesteõgija”. Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 366 lk. Kirjandusloos on arvutu hulk romaane, mis algavad pööningult / meremehekastist / mahajäetud maja keldrist / raudteejaama unustatud kohvrist leitud käsikirjast. Seesama juhtub Helga Nõu vastseimas romaanis. Kas järjekordne müstifikatsioon, et jutustada järjekordne fiktiivne lugu? Asja lähem uurimine näitab, et seekord on tõepoolest tegemist päriselu endaga, ehkki tõelisele, kogemata kombel autori kätte sattunud päevaraamatule on romaanikirjanik Helga Nõu lisanud stseenide kaupa fiktiivseid komponente, et võõritada päeviku autori isikut ja üldistada tema ainukordset elulugu paljusid eri nimekujusid kasutusele võttes just nagu üld-naise, üld-eesti-naise seiklusrohkeks elulooks. Eestlaste maailmarändude lugusid on…
-
Sara Danius — alaline sekretär
Rootsi Akadeemias on 1. juunist 2015 uus võtmeisik. Akadeemia alalise sekretäri tähtsat ametikohta täidab esimest korda ajaloos naine, Södertörni ülikooli esteetikaprofessor ja „Dagens Nyheteri” kirjandusarvustaja Sara Danius. Sündinud 1962 ja valitud 2013. aastal Akadeemia liikmeks toolile nr. 7, kontroversiaalse Knut Ahnlundi järel, kes taandus Akadeemia tegevusest 2004. aastal protestiks selle vastu, et Elfriede Jelinekile määrati Nobeli kirjandusauhind, ja suri 2012. Nüüd on tema toolile valitud niisiis „light Jelinek”, ehk kergelt marksistliku ja feministliku kallakuga kirjandusteadlane. Varem on toolil number 7 istunud luuletaja Hjalmar Gullberg, ja veel varem Selma Lagerlöf. Rootsi Akadeemia alalisteks sekretärideks — ametikoht oli Gustav III…
-
Saagamaailm
20. mail lehvisid Tartu ülikooli ees kuumalaines Islandi, Rootsi, Taani, Norra ja Eesti lipud. Oli ka põhjust. Tartusse oli kogunenud Põhjamaade täisesindus, et esitleda 28. aprillil lõpule jõudnud suurprojekti — islandlaste saagade täiskogu tõlkeid taani, norra ja rootsi keelde. Ühel ja samal päeval ilmusid Islandi kirjastuse „Saga” vahendusel soliidsed kassetid 40 mahukama suguvõsasaaga ja 49 lühema saaga (þáttr) uute tõlgetega. Kokku ligi 3000 lehekülge viies köites. Tööd, mis kestis kokku kaheksa aastat, tegi sadakond inimest, nendest umbes pooled tõlkijad. Varem oli seesama komplekt välja antud inglise keeles. Aastal 2020 näeme kogu seda mitmekeelset tõlketööd internetis kõigile kättesaadavana. Piduliku…
-
Inimese mälu võidujooks kilpkonnaga
ANU SALUÄÄR: Esimene mälestus sinust seostub mul suure rohelise mäenõlvakuga Vellaveres, võib-olla juunikuus, ja aasta oli tõenäoliselt 1977. „Loomingu Raamatukogu” aasta esimene number oli olnud sinu laastukogu „Me”, see oli ka minu esimene aasta „Loomingu Raamatukogu” toimetuses, ja kuidagi kujunes nii, et otsustasime kevadel Tartu sõites sind külastada. Võtsime sinu ja su pojad Paavo ja Hando Tähtverest peale — ja sõitsime „grüünesse”. Päike säras, oli imeilus ilm, teise mäenõlva tagant paistsid Tõravere kuplid. Ja sinu lastel oli kaasas kilpkonn, kelle me värskele rohule sööma lasime. Ja kes muidugi lähema kümne minuti jooksul meie silmapiirilt kadus. Kas sa mäletad, kas…
-
Eesti ja Norra minevikus ja olevikus
Kahetsusväärse kolmeaastase hilinemisega jõudis „Loomingu” toimetusse Norra—Eesti Ühingu veerandsaja tegutsemisaasta kokkuvõte, Anu Raua seeliku-emapuuga kaunistatud koguteos Estland og Norge i fortid og nåtid („Eesti ja Norra minevikus ja olevikus”), mis ilmus Norras aasta pärast tähtpäeva, 2010. aasta kevadel. Kogumiku on toimetanud Norra—Eesti kultuurisuhete alustalad, esialgse Norra—Eesti kultuuriseltsi looja ja hing Turid Farbregd ja Øyvind Rangøy. Teiste koostajatena on suure töö teinud Kaarina Ritson ja Else-Jannike Kuum, kujundanud Asko Künnap. Kogumiku juhatavad sisse president Toomas Hendrik Ilvese ja Norra peaministri Jens Stoltenbergi tervitused, oma panuse on andnud ka Norra suursaadikud Eestis: Brit Løvseth, Kai Olaf Lie, Per Kristian Pedersen,…
