$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: vertical
Üks mees ütles televiisoris nii: „Eestlased uhkustavad sellega, et ei usu millessegi, ja see tekitab mus hirmu. See, kes millessegi ei usu, selle jaoks ei ole miski püha.” Mõttekäik pole uus, aga see pole tähtis, nagu pole tähtis ka konkreetne mees – kasutan teda anonüümse diskussioonipartnerina. Oluline on küsimus, millest jutt käib. Ka mina ei usu teadlikult millessegi: kas ma olen nüüd ohtlik? Ma ei ole küsimust „millesse sa usud?” kunagi mõistnud. Mida teada tahetakse? Mulle on ikka tundunud, et seda küsimust ei esitada sõna-sõnalt, vaid uuritakse midagi muud, midagi peidetut, laiemat, ja et küsija asub küsitavast kõrgemal platvormil, kuna…
Kogumikust „Läbilööjalammas ja marukoer” Kokkupandava lauakese taga kokkupandavatel presenttoolidel istusid mees ja naine ning sõid hommikust. Päike oli kerkinud üle kaugete madalate küngaste, mis tekitasid mulje, et Aafrika silmapiir on krobeline; taamal paistis puudesalk, puuoksad hoidsid oma taldrikukujulisi võrasid justkui pikkadel ettekandjanäppudel, oodates taevast arvet. Sööjate ees laiuv tasandik meenutas tavalist niitmata heinamaad, kuiva ja mätlikku, mis sulas kauguses küngastega ühte. Enamasti põlvekõrgune, ebaühtlane hein ulatus kohati vööni ja selles leidus rohkelt hajusaid põõsatutte, mis näisid iseenese raskuse käes laiali vajuvat. Kuuma kontinendi siinses osas oli kogu maastik toonitud tolmroheliseks, tuhmkollaseks ning luitunud pruuniks, muid värve ei hakanud kusagil silma. Ilm…
Majaesisele täispargitud asfaltteele keeras ümber nurga tõsise ilmega vanem naisterahvas, see oli Katrin Laas, lonkav punastes kummikutes pensionär kolmandast trepikojast. Ta jõudis meesteni, kes istusid õlut juues pingil kahe suure maja vahel muruplatsil, ning jäi seisma. „Noh, joote jälle, tõprad?” küsis ta. Mehed ei vastanud midagi, lihtsalt ootasid, et naine edasi läheks. „Viienda trepikoja Mikkel on suremas, aga teie joote. Inimesed!” Naine jõllitas mehi paar hetke põlglikult, kohendas baretti ning astus siis edasi. „Kahju Mikkelist,” ütles viie minuti pärast üks pingil istuja. „Vahva mees oli.” „Vahva mees?” pani imeks teine. „Persetki!” „Kuis nii?” „Mikkel ei olnud vahva mees….
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.