$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: vertical
Krista Kaer on inimene, kes palju teeb ja palju jõuab, kuid teda on üsna keeruline tundma õppida. Ta avaneb aegamisi, välgatustega läbi aastate. Seda põnevam on jälgida tema tegemisi. Sain Kristaga tuttavaks 2009. aastal Tartus, kui festivali Prima Vista raames toimus seminar kirjastamise ja autoriõiguse teemal. Mäletan, et kõnelesid Vene krimikirjanik Aleksandra Marinina ja tema kirjanduslik agent, samuti mitmed meie asjatundjad. Kiiresti selgus, et Eesti olukord erineb suurtest maadest: meil on palju kergem saada kuulsaks kirjanikuks. Kirjuta hästi ja sind märgatakse! Kristal oli hea meel, et meil on ühiseid mõtteid, ja ta väljendas seda pärast kuluaarides. Just nii see oli:…
„Te oleksite võinud otsida kaua sedasorti looklevat tanumat või rahulikku aasa, mille poolest Inglismaa hiljem kuulsaks sai. Nende asemel oli miilide kaupa trööstitut harimata maad, siin ja seal viisid konarlikud rajad üle kiviste küngaste või kõleda nõmme. Enamik roomlastest jäänud teid olid selleks ajaks juba lagunenud või kinni kasvanud ja sulasid sageli kõnnumaasse. Jäised udud rippusid jõgede ja soode kohal, sobides liigagi hästi kollidele, kes sellel maal toona ikka veel elutsesid. Läheduses elavad inimesed — ja paneb imestama, milline meeleheide oli sundinud neid nii süngetesse paikadesse asuma — võisid tõesti karta neid elukaid, kelle ähkimist võis kuulda juba…
Michel Faber elab Šotimaal, ta on sündinud Hollandis, elanud Austraalias ning õppinud inglise keele ära alles siis, kui ta seitsmeaastasena koos vanematega Austraaliasse elama asus. Ta kirjutab inglise keeles, kuid teda peavad oma kirjanikuks nii Šotimaa ja Austraalia kui ka Holland, mille kodakondsus tal on seniajani. Seetõttu ei ole ka tema raamatutel olnud kirjastajate suureks pahameeleks võimalik kandideerida Bookeri preemiale, kuigi kõik tema romaanid ja ka novellikogud on pälvinud suurt tähelepanu. Juba Faberi esimene avaldatud romaan „Naha all” (Under the Skin, 2000) kandideeris Whitbreadi auhinnale ning andis hea ettekujutuse tema stiilist ja maailmanägemisest. Ta on ise öelnud, et…
Maailmas avaldatavate raamatute hulk on tohutu ja ei ilmuta kõigist ennustustest hoolimata kahanemise märke. Nii ei tohikski tegelikult olla üllatav, et on võimalik avastada kirjanikku, kes osutub lähemal uurimisel üpriski tuntud ja hinnatud ning isegi USA-s oma põlvkonna kõige silmapaistvamaks andeks nimetatud autoriks. Kirjanik, kellest juttu tuleb, on Arthur Phillips ning enne kõnealust raamatut „Arthuri tragöödia” oli ta kirjutanud neli vägagi hinnatud teost: „Praha” (Prague, 2002), „Egüptoloog” (The Egyptologist, 2004), „Angelica” (2007) ja „See laul oled sina” (The Song Is You, 2009). „Arthuri tragöödia” (The Tragedy of Arthur) ilmus 2011. aastal ning see võeti vastu üldise vaimustusega….
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.