Kristjan Haljak
-
Kristjan Haljak loeb oma luulet
-
Kirjanik loeb. Kristjan Haljak
Kirjanduse ja kirjaniku surma ning kunsti ja loovuse üldise demokratiseerumise ajajärgul, mis vaibumise märke ei ilmuta, näib otsekui kohatu paigutada kirjaniku lugemiskogemust iga teise lugeja kogemusest eraldi. Lisaks sellisele objektiivsemale survele võib kirjanikku painata ka seesmine hüsteeriline positsioon, mis ei lase ennast kindlasse identiteeti survestada. Ometi üritame käesolevas kirjutises mingil määral toimetada anakronistlikus usus, et kirjanik on teistest lugejatest jätkuvalt eristatav tunnuste alusel, mis ei ole üksnes väliselt mõõdetavad, vaid sõltuvad peamiselt tema psüühilisest struktuurist ja sisemisest kogemusest. Selline hüpoteetiline kirjanik loeb teistmoodi ja kirjutab teistmoodi, ükstaskõik, kas mõni võimalik tekst eales paberile, bittidesse, publikuni jõuab või jääb üksnes sisemiseks,…
-
Foto: Kris MoorKülalised / Virium Illarum
Mida ma siis oleksin pidanud ütlema? Nad olid minu korteris. Nad teadsid, et ma olen purjus ja leban voodis.
-
Kristjan Haljak loeb oma luulet
-
Luule
-
Luule
Tegelik elu Daj mne oposnosti, malenkaja neznakomka Iggy Pop I jah ma tahan elada kapitalistlikus maailmas mis on üks organism mis kui suleb silmad näeb kollaseid siniste rantidega tüdrukuid kui catulluse luuletuses või anekdoodis tüdrukust kes öö hakul ei räägi autokraatiat ja kongi ingleist kaunimaks o factum male o tüdruk sina sa inimeste ängide vilunud magamaseadja ole halb ole väga halb ja ära aita mind mu lühikeses vaevas sina tüdruk mustasilmne iseenda prohvet kellest saab kõrk ja tumm röövel ehk juba saigi prohvet vähemasti minu juudisilmad laup ja keel ja nuga on veel ikka nagu välismaalasel kes tahab enam elada…
-
Intervjuu: Mõistmislootus ei tohi täielikult kustuda
Kristjan Haljak (snd 1990) on viljakas luuletaja ja tõlkija. Tema debüütkogu „Palavik” ilmus 2014, sellele järgnesid „Conceptio immaculata” („Vihmakass ja kakerdaja”, 2017) ja „Uus inimene” („Tuum”, 2017). Tema tõlkes on ilmunud Charles Baudelaire’i „Mu alasti kistud süda” (LR 2014, nr 30) ja „Kunstlikud paradiisid” (LR 2017, nr 15—17). CAROLINA PIHELGAS: Kuidas sa kirjanduse juurde jõudsid? Millised olid su eredamad lugemiskogemused teismeeas?KRISTJAN HALJAK: Mulle tundub — võib-olla ma eksin, sest mida muud me endast või enda kujunemisloost ikka teame; iga kord, kui neile küsimustele mõtleme, lisame omamüüti, sellesse müüti, mida iseenda ja teiste tarbeks iseendast mõttes kirjutame, midagi juurde ja tõmbame midagi…
