Triin Tasuja
-
Kirjanik loeb. Triin Tasuja
Pärast kirjandusteaduse magistriõpinguid tundsin, et mu lugemisvalikud on muutumas. Ilukirjandus tekitab minus viimasel ajal mitmes mõttes allergilist reaktsiooni, kuna seostub eelkõige narkomaanile omase eskapismiga maailma probleemide ees – ja see on kirjutaja enesearengu sügavalt subjektiivne faas. Mind huvitab lugemisvalikut tehes eelkõige see, kuidas jõuda mingi konkreetse tasandi eksistentsiaalse essentsini kõige vahetumat, mitte kunstiliselt filigraanset teed pidi. Tuleb tunnistada, et selleni viis mind etnograafiline, eeskätt autoetnograafiline kirjandus ja ma igatsen antropoloogialoenguid. Olen need huvid viimastel aastatel kirjutatu, loetu ja õpitu taustal suutnud asendada psühhoanalüütilise vaatega, mille metoodilisus saadab mind inimeste suhetest ja kogemustest mõtlemisel igapäevaselt. Kirjanduse terapeutiline efekt on peamine, millest…
-
Luule
-
Luule
Armastada ei taha oma kurbust ja valu riputada kellegi teise õlgadele see on mu enda mantel ja ükskõik kuhu ma ka läheks seal varnas ootab see ikkagi kuna on nii must siis hoiab inimesed eemal ja samavõrd lihtsalt toimivad kleidid mis liibuvad õnnena mu külge rõhutades saledust mille paratamatus ka paratamatult kadestamisväärne kuhu kohta siin argises inimlikkuses siis kaalub end rahu meelele, keelele või kellelegi väljuda neist reaktsioonidest on alasti keha katta kleit mis maetud all mantli läbi musta pole kellelgi soovi anastada tõe riidetut ilu sest liiga vähesed teavad võtta end lahti ja armastada neid tükke * kui saaks…
-
Elu = looming
Triin Tasuja (s 1989) on avaldanud kolm luulekogu: „Provintsiluule” („Värske Rõhk”, 2009), mille eest ta pälvis Betti Alveri debüüdipreemia; „Armastust on ja armastust pole” („Ji”, 2011) ja „Vastuseta kirjad” („Kite”, 2014). Ajakirjanduses on ta avaldanud ka proosat. Praegu töötab Tasuja uue videoluulekogu kallal. CAROLINA PIHELGAS: Sa kasvasid üles Tamsalus. Milline koht see sinu jaoks oli? TRIIN TASUJA: Vast oleks õigem öelda, et ma kasvan siiamaani Tamsalus. Ja ikka veel üles, sest inimene ei saa kunagi valmis — elu on lõputu areng. Pärast keskkooli lõpetamist olen vahelduva eduga oma absurdselt paljude kolimiste jooksul (kaheksa aasta jooksul ligi viisteist korda)…
-
Võõras / *mu hinge seisundit loe suitsude arvust jt. luuletusi
