Viiu Härm

* Päike kaob lepiku taha. Kuused ei liiguta oksi. Tipud torgivad taevast — tulised hõõguvad piigid. Niigi on imelik olla, aga madalalt üle pea lendab kurgede viisik täiesti hääletult. Hääl on kusagil ära. Vaikus on siin. * Tilk-tilk-tilk-tilk kuuldavalt ühest anumast teise tilgutab aeg hetki. Kumb täitub, kumb kahaneb? * Laman samblal ja sirutan käe, pihku pudeneb punaseid pohli. Sõrmed otsivad taga su huuli, kuivi, januseid, tulikuumi — meil on mõlemal lõpmata janu. Ükshaaval ma pohlasid poetan kordamööda kummagi suhu. Ilm on palav ja tuul ei puhu. Minu pea on su õlaõndlas. Meie alasti kehadel rändavad läbipaistvad suured sipelgad, sama…