5.–10. maini toimunud Tartu rahvusvahelisel kirjandusfestivalil Prima Vista olid seekord keskmes raamatud, paigad ja nendevahelised seosed. Inspireerituna eesti raamatu aasta motost „Rahvas algab raamatust” oli festivali teemaks „Raamat kui paik, paik kui raamat”. Prima Vista patroon oli tänavu Kai Aareleid ning kuna omakeelse raamatu 500. sünnipäeva tähistavad lisaks eestlastele ka lätlased, toimus partnerlinna päev piirilinnas Valgas. Lisaks kirjandussündmustele ja kontsertidele oli festivalil ka teemast lähtuv kunstiprogramm ning Elektriteatris toimus Prima Vista filmiprogramm.

Avapäeval, 5. mail oli suur osa programmist pühendatud saksakeelsele kultuurile ja baltisaksa kihistusele siinses kultuuri­loos. Päeval toimus Saksa Välismaise Kooli­hariduse Keskuse (ZFA) algatatud kirjandus­võistluse „Lehekülg lehekülje haaval / Seitenweise” Eesti finaal. Pärastlõunal toimus kirjanduslik jalutuskäik balti­sakslaste radadel Reet Benderi ja Kadri Kähär-Petersoni juhtimisel. Päev jätkus Tartu Linnaraamatukogus saksa kirjaniku Klaus Modicki esinemisega, külalisega vestles Liina Lukas. Esmaspäeva õhtul toimus Tartu kesklinnas Kaspar Jassa kirjanduslooline retk. Tartu Ülikooli raamatukogus esines hollandi arhitekt ja kirjanik Klaske Havik, kes luges oma luulet ning pidas loengu „Linnakirjaoskus: arhitektuuri lugemine ja kirjutamine”, millele järgnes vestlus Eik Hermanniga.

Prima Vista programmis on alati oluline koht lastele ja noortele mõeldud sündmustel. Tartu Linnaraamatukogu harukogudes said juba esmaspäeval alguse üritused, mis pakkusid kogu festivalinädala jooksul võimalusi nii „Elava raamatukoguga” tutvumiseks kui ka kirjanikega kohtumisteks. Tänavu kohtusid lugejatega Tuuli Tolmov, Laura Evisalu, Reeli Reinaus ja Liina Vagula. Tartu Linnaraamatukogus esitati festivali raames Ilmar Tomuski näidendit „Seiklus raamatumetsas”, mis valmis Tartu Linnaraamatukogu nukuteatri näitetrupile eesti raamatu aasta puhul.

Festivali teine päev, 6. mai sai hoo sisse raamatulaada avamisega Raekoja platsil. Teise traditsioonilise sündmusena toimus Poola lipu päev. Poolale oli pühendatud ka ajaloolis-kirjanduslik jalutuskäik „Poola jäljed Tartus”.

Teisipäeval toimus Prima Vista ametlik avamine Tähetorni juures, samal päeval avati Tähetorni läänesaalis ka „Mikro­raamatu­kogu” näitus. Nelja päeva jooksul eksponeeriti „Mikroraamatukogus” nelja komplekti raamatuid – teisipäeval tegi valiku Eik Hermann, kolmapäeval olid välja pandud EKA tudengite köitetööd, neljapäeval Leedu illustraatori Lina ­Itagaki ning reedel Jaak Tombergi ja Andrus Laansalu valik. Teisipäeva õhtul kohtus Tartu Linnaraamatukogus lugejatega läti kirjanik Andris Kalnozols, seejärel toimus Tartu Kirjanduse Majas kirjandusliku teisi­päevana Kai Aareleiu patrooniõhtu peal­kirjaga „Tartu kaart”, kus patrooniga vestles Jan Kaus ning musitseerisid Villu Veski ja Jan Gunnar Hoff. Päeva lõpetas kontsert „Kui maailm jääb seisma”, kus laule poola luuletaja Zbigniew Herberti ning eesti luule­tajate tekstidele esitasid Tõnis Mägi, Kärt Johanson, Ain Agan ja Andre Maaker.

Kolmapäeval, 7. mail toimus Tartu Linna­raamatukogus Lina Itagaki kohtumine lastega, pärastlõunal esitleti Angela Soopi kunstnikuraamatut „Neli aastaaega” ning seejärel toimus saksa kirjaniku Markus Thie­lemanni autoriõhtu, kus külalisega vestles Hella Liira. Kuuba kirjaniku Leonardo Paduraga vestles Anneli Ramos Põder. Tähetornis asunud „Mikroraamatu­kogus” arutlesid raamatute füüsiliste omaduste üle Eik Hermann, Ulla Väljaste ja Tõnis Tootsen, vestlust juhtis Andrus Laansalu. Tartu kaubamaja Apollo raamatu­poes esitles Susanna Veevo raamatut „Minu Türgi” ning õhtul toimus poes ka vestlusring „Kultuurikonfliktilood ja omajuurelood”. Tartu Linnamuuseumis esitleti samal õhtul Eva Koffi romaani „Õhus­kõndija”, autoriga vestles Jaak Tomberg. Tartu Kirjanduse Majas esitles Toomas Kiho oma luulekogu „Pundi­nuiad”. Kirjanduse Maja kultuuri­klubis Salong avas Kaspar Jassa raamatu­illustratsioonide näituse „Ummakumma”.

Neljapäeval, 8. mail toimus Vanemuise kultuuritänava jalutuskäik, mida juhtisid Ants Siim ja Ülo Treikelder. Pärastlõunal sai alguse kirjanduslinn Tartu jalutuskäikude eriprogramm „Tagasi Tartusse”, mille raames tutvustasid oma Tartut kirjanduslinna varasemad residendid-kirjanikud. Esmalt viisid inglise luuletaja Andy Willoughby ja Tartu luuletaja Joanna Ellmann huvilised psühhogeograafilisele rännakule, hilisõhtul suunduti koos šoti luuletaja Penny Boxalliga luulelisele jalutuskäigule Emajõe randa ööbikuid kuulama. Neljapäeval avanes Tartu Linnaraamatukogus võimalus kohtuda soome kirjaniku Kjell Westöga ning kultuuriklubis Salong astusid üritusel „Särtsuga kirjandus” üles noored kirjanikud Helena Aadli, Mihhail Boitsov, Triinu Kree, Talvike Mändla, Heneliis Notton ja Joosep Vesselov. 

Eesti raamatu aasta puhul algatas tänavu residentuuriprogrammi ka Goethe Instituut Eestis koostöös Tartu Saksa Kultuuri Instituudi ning UNESCO kirjanduslinnade Tartu, Heidelbergi ja Bremeniga. Selle programmi raames viibis aprillis ja mais Tartus residentuuris Julia von Lucadou. Prima Vista neljanda päeva õhtul toimus tema ning Bremeni kirjaniku Ernesto Salazar-Jimenezi osalusel Saksa Kultuuri Instituudis vestlusring „Maailma tähtsaim tänav”, mida juhtis Kai Aareleid. Nagu juba palju aastaid tavaks, toimus festivali neljandal päeval Vildes ja Vines lavaluulevõistluse TarSlämm finaal. Pingelisel võistlusel tuli võitjaks Silver Sepp, temaga koos pääsesid Eesti slämmi finaali veel Jane Tiidelepp, Aliis Aalmann ja Liine Roos. Külalisesineja oli jaapani lavaluuletaja Yuri Miki.

Reedel, 9. mail jätkusid jalutus­käigud varasemate residentide-kirjanikega: ­Quigley Cryan Brockbank viis huvilised ring­käigule pealkirjaga „Kohalike pühakute alternatiivne reisijuht” ning pärastlõunal toimus Kristina Sadauskienė jalutuskäik peal­kirjaga „Ümberkirjutatud Tartu”. Taani kirjanik Helene Grøn viis Fahrenheit 451° raamatu­toas läbi loovkirjutamise töötoa. Tartu Linna­raamatukogus toimus Kristiina Ehini autoriõhtu „Südametammide maastikel”, autoriga vestles Eve Pormeister. Kristiina Ehinile anti ühtlasi üle linnaraamatukogu tänavu asutatud auhind „Tartu raamat”.

Reedel toimus ka noorte Balti kirjanike võrgustiku Circa 7 Celsius eestvedamisel välja antud Balti noorte antoloogia esitlus Genialistide klubis ning seejärel kohtumine läti kirjaniku Daina Tabūnaga raamatupoes Bibilioteek.

Viienda festivalipäeva lõpetas kontsert „Kirjanikud muusikas” kultuuri­klubis Salong, üles astusid Joonas Veelmaa, Mahtra Süda (Kaisa Kuslapuu, Joosep Vesselov, Oskar Nursi) ning Naelravi (Ege Emma Rohusalu, Toomas Leppik, Riko-Sander Pensa ja Rait Herman). Plaate mängis DJ Berk Vaher.

10. mail toimus Eesti Rahva Muuseumis Sirel Heinloo ingliskeelne kuraatorituur, mis tutvustas muuseumis aprillikuus avatud seinapannood „Eesti raamat 500”. David Hartley juhtimisel suunduti kirjanduslikule jalutuskäigule „Palverännak siili juurde”. Mariann Rückenberg esitles Tartu Kaubamaja Apollo raamatupoes oma raamatut „Nõiatütre legend. Sookrati ja Hendrick von Tisenhuseni lugu” ning Tartu Uues Teatris toimus Kanuti Gildi SAAL-i ja ajakirja Värske Rõhk koostöös sündinud kirjandusõhtu, mis tõi fookusesse loojad, kes tegelevad nii etenduskunstide kui ka kirjasõnaga – üles astusid Sveta Grigorjeva, Liisbeth Horn, Kärt Koppel, Getriin Kotsar, Heneliis Notton, Jarmo Reha, Astra Irene Susi ja Kristel Zimmer. Fahrenheit 451° raamatutoas autasustati koolinoorte infootsingumängu „Otsi kohta, kust sa saad” parimaid. Päeva teises pooles koondus programm Tartu Kirjanduse Majja. Pööningusaalis toimus Vaba Akadeemia teatritrupi Konnad etendus „Lysistrate” ning seejärel Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia tudengite antiigiteatri etendus „Ψαπφω”. Ants Siimu juhtimisel toimus pärastlõunal kirjanduse maja ajalooretk ning aset leidis Andy Willoughby juhitud loovkirjutamise töötuba „Elu kui jõgi”. Õhtune programm toimus Salongis, latgali-võro-seto-kadrina luuleõhtul astusid üles Ligija Purinaša, Anita Mileika ja Raibīs, Kauksi Ülle, Maryliis Teinfeldt-Grins ja Andreas Kalkun, tervitussõnad ütles Läti Vabariigi suursaadik Eestis Kristīne Našeniece. Luuleõhtule järgnenud kontsert tõi lavale Latgale räpiprintsessi Ūga koos tüdrukute­grupiga „Juos īluos līluos”. Järgnes vaba lava, õhtut juhtis ja järelpeol mängis plaate DJ Birch Please.