Rahast

Sa vaatad tõtt
&
tõde vaatab mind
me kolmekesi põrnitseme
arvet laual
ma tean, et raha pole sul, ei mul
ja see on tõde – tuleb maksta hind
või muidu istuda veel võime kaua
Ma võiksin panti panna oma au, kuid seda pole
Sa andsid süütuse, et jätkuks meil krediit
meil mõlemal läind väärikus
(võin anda pea
või miskit sellist, ma ei tea)
likviidsuskriis
et maksta pole
teeb oma korrektuuri valusa, mis kole
Sa vaatad mind ja tunnistan ma tõde
nii istume ja aega läinud kaua
ma pole pühamees, sa kaugeltki mu õde
globaal-fiskaalsüsteem meil kaevand haua
Maailma pankurid on süüdi meie hädas
ja selle häda mõõt on neli kakskendviis
maap olema pea vandenõuteoreetik
taipamaks – on mäda
see monetaarne ilm
(oh kuri silm!)
mul maksta neli kakskendviis
ent neid –
neid huvitab vaid tagatised, intressid ja liis!
MA KORDAN: pole mingi vandenõuteoreetik!
Kuid siiski istun siin ja võlanumbreid kaen
No selge see, et võtta selt kel pole
pole päris „ethic”
(kes arvab teisiti – hereetik!)
Nii tunnen kuidas tõuseb vaen
ma arvet vaen ja vaen
kuis numbreid saen
siin aitaks vaid futuur-, subsiidium või laen…


*

Nii hulluks läkski kuningas
või kuningaks sai hull
vapiloomaks endiselt
on lõvi tal ja linnuks raisakull
 
et jumalat veel polnudki
nii ilmaloome ajal
see teadmine ju tappa võib
või lihtsalt hulluks ajab
ja säänse info najal
ta ennast selleks kuulutas
just siis kui enim vaja
 
ehk ennast loojaks kroonis
sest ta ju absoluut
                              see riigi valitseja
pole vaja võimu uut
ta ise võimu asimuut
 
dekreedi kohe kinnitas
võera riigi parlament
sest võimufriigil vaidluseks üks kõva argument
see sitt
            on sitt
                       on sitt
                                  uatsioon
                                                 ja sitane on vent
kui looja käes on tuumapomm
jääb mandrist vaid fragment
kui lendab keskmaa tõugu tiibrakett
 
nii istub troonil pantokraat
see kõikseainum isand
                                     riigi aparaat
ta loomult veidi ehk küll psühhopaat
kui pole vedru välja visand
siis elab tänapäevani ja hommegi
see lihtsalt põgus visand
käib üks ja teine delegaat
käib diplomaat ja persesaat
poliitikas pelk lisand
halasta
            ja
               loo
ja
                     talle
                             nii
ei kosta rahva kisa