viiv
vaevalt virgun
aga sina juba kaugel
 
juurviljad 
seadsid end lösakile
soojadel kohtadel


*

selle luuletuse salanimi on
 
viljasadu sügisel
 
või ehk
midagi suremispärasemat
 
päikese pragunend kruusis
 
murtud valgus
puu läbipaistvast nõust
välja valgub
 
kui suvi hõõgub
jalge all pisut sõtkutud
veinipunane lehestik


*

ärevuse verev kirss
löma plekk laudlinal
 
puude vahel naised mu päikselisest lapsepõlvest
kaussides
mähkmed ja voodilinad
 
vaatan sind
läbi pesupulga ümara vedru
algul rohelise
siis kollase 
siis sinise
 
see on minu pikksilm
see on mu rohumeri
tulvil süvaveeõunu 
 
vaatan sind läbi selle
märkan
kuis seisad võõbatud tüve taga
ja areldi piilud mu poole
 
ära karda
tule lähemale
 
varblased puuokstes
pardipojad pappkastides
sädistavad lahkumispsalme 
 
pole vaja karta 
 
see on meie suure rännaku algus
teisele poole aeda


*

öö
ja aina öö me ümber
ühtaina öö ja kõrged puud
 
okasmetsade sügavusest 
tulevad autotulede peale välja loomad
 
ja mina mõtlen sellest
et inimkeha meenutab kartulit
 
mu käed kaovad märkamatult 
nagu neid poleks kunagi olnudki
algul üks
viie minuti pärast teine
 
mul pole õigust puudutada pimedust
pimedus puudutab mind ise
kui vaja
siis kaovad jalad
üks teise järel
 
mul on raske vajutada pedaali
ja ebamugav teha samme
 
sellises seisundis
on võimatu jõuda silmapiirile järele
see põgeneb minu eest
hirmunud põdra kärmusega
 
nägin vaid tema sarvi
kuivanud õunapuu võra
välguga rebitud pooleks
 
kaob nägemus
ja ei saagi aru
kas puudu on silmad
või pea
 
aga milleks kartulile pea
 
rumal küsimus
sellele ei pea vastama
teate ju ise
mida tuleb teha
 
pange ta lihtsalt mulda sügiseni
las ta saab sooja
las (tema) kasvab

Ukraina keelest KATJA NOVAK
 
Oleksandr Mõmruk (snd 1989, Blahovištšenske) on ajakirjanik ja luuletaja, kahe luulekogu autor, kes pälvis kirjastuse Smoloskõp auhinna parima ilukirjandusliku debüüdi eest. Mitme kirjanduskonkursi laureaat. Populaarse kirjandus­platvormi „Chytomo” eestvedaja ja kaasautor.
 
K. N.