Prima Vista 2018

Marja Unt

7.—12. maini toimus viieteistkümnendat korda Tartu rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista. Festival kandis tänavu alapealkirja „Tuleviku­muusika”, mis ärgitas mõtlema nii lähemale kui kaugemale tulevikule, aga ka minevikule ja olevikule, kultuuri ja kirjanduse rollile tulevikus ning tuleviku kujundamisel. Patrooniks oli luuletaja, esseist ja tõlkija Hasso Krull. Traditsiooniliselt oli Prima Vistal ka partnerlinna programm, mis seekord toimus juba festivali eel, 4. ja 5. mail Jõhvis ning pakkus muu hulgas Bulat Okudžava laulude kontserti Olga Einasto ja Elmet Neumanni esituses, noorte etlejatega luuleretke tuhamäele, punkluuletaja Freddy Grenzmanni esinemist ja vaksalikontserti. Kooliõpilastega kohtus Jõhvis Tartu linnakirjanik Mika Keränen.
Tartus algas Prima Vista 7. mail noorte omaloomingukonkursi „Tuleviku tu(u)led” töödest koostatud kogumiku esitlusega Trükimuuseumis. Esime­se päeva sündmustel oli tugev seos ka linnaruumiga: toimus virtuaalse kaardi „Saksa Tartu / Deutsches Dorpat” esitlus ja jalutuskäik linnas ning kirjandusliku teejuhi „Emajõe pääl. Hajakirjanduslikud rännakud Emajõel” esitlus Sisevete Saatkonnas. Tartu Kirjanduse Majas oli traditsiooniline Tartu vene autorite õhtu ja esimese väliskülalisena kohtus linnaraamatukogus lugejatega rootsi kirjanik Lena Andersson.
Teisipäevane programm pakkus üritusi mitmes vormis ja keeles. Päeva jooksul toimusid luule- ja proosatunnid kohalike vene autorite Ljudmilla Kazarjani ja Nadežda Valguga ning tuntud eesti ja vene filmilaulude kontsert, kus esinesid Olga Einasto ja Elmet Neumann. Kaubamaja „Apollos” esitleti Rafik Grigorjani raamatut „Eesti ajalugu. Armeenia jälg”. Jätkus tavaks saanud koostöö Soome Instituudiga, mille tulemusel vestlesid Tartu linnaraamatukogus soome kirjanik Tommi Kinnunen ja tema loomingu eestindaja Jan Kaus. Lugejatega kohtus ka saksa kirjanik Mirko Bonné, kelle romaanist „Heledam kui päev” ilmus festivali ajaks katkend ajakirja „Akadeemia” mainumbris. „Rahva Raamatus” esines tunnustatud läti kirjanik Nora Ikstena. Festivali patrooni Hasso Krulli juhtimisel oli „Utoopia” raamatupoes vestlusõhtu „Uks. Aken. Auk”. Päeva lõpetas luulelis-tundeline programm, mis hõlmas noore Argentina luuletaja Ignacio Perini luulekava „Lover/Loser” kultuurilokaalis „Vilde ja Vine”, sealsamas toimunud luuleõhtut „Unenägude atlas üheks õhtuks”, kus esinesid Krista Ojasaar, Andra Teede, Silvia Urgas, Helena Läks ja külalisesineja Leanne Moden (Ühendkuningriik) ja musitseeris Lilli-Krõõt Repnau, ning keskööl alanud tundelist teekonda Raadi kalmistul Kaspar Jassa juhtimisel.
Kolmapäeval, 9. mail avati raekoja platsil Prima Vista raamatulaat. Laada raames toimus kahel päeval ka rohkelt raamatuesitlusi TÜ raamatukogu kohvikus „Gaudeamus”. Päeval oli huvilistel võimalus võtta osa inglise luuletaja Lean­ne Modeni töötoast „Writing for Performance”, kohtuda vene kirjaniku Pjotr Aleškovski ja Austria õuduskirjaniku Christian Kössleriga, kellega vestlesid TÜ tudengid. Õhtupoolikul võis vaadata TÜ raamatukogu konverentsisaalis festivali teemaetendust „Tulevikumuusika”, mis mõtestas seekordset teemat helis ja pildis ning sõnavõttude kaudu; multimeedialavastuse koostamisel tehti koostööd UNESCO kirjanduslinnadega üle maailma. Teemaetendusele järgnes Skype’i vahendusel festivalil osalenud Alexander Genise (USA) ja Tatjana Tols­taja (Venemaa) vestlus teemal „Fiction/Nonfiction: piirid ja perspektiivid” TÜ raamatukogu konverentsisaalis. Õhtul kohtus linnaraamatukogus lugejatega prantsuse kirjanik Jean-Philippe Blondel, Tartu Kirjanduse Majas esitleti Katrin Väli luulekogu. Kolmas festivalipäev kulmineerus taas „Vildes ja Vines”, kus tunni aja jooksul lugesid oma loomingut noored autorid Kristel Algvere, Siim Lill, Talvike Mändla, Kelly Turk ja Joonas Veelmaa, seejärel algas rohkelt publikut kokku toonud ja hoogsalt kaasa elama pannud TarSlämmi finaal, külalisesinejana astus seal üles inglise luuleprõmmude üks võtmetegelasi, rahvusvaheliselt tuntud luuletaja, näitekirjanik ja kriitik Joelle Taylor. Seekordse TarSlämmi publikulemmik oli Silver Sepp, žürii valis võitjateks Heidi Iivari ja Aliis Aalmanni.
Neljas festivalipäev algas Pargi­raa­matukogu avamisega, kus kahel päeval olid programmis kontserdid ja kunstitoad lastele. Pärastlõunal toimus TarSlämmi töötuba „Performance in Spoken Word” Joelle Taylori juhendamisel. Vene kirjanik Pjotr Aleškovski pidas ülikoolis loengu „Ajalugu ja tänapäev kaasaegses vene kirjanduses. Post-imperialistlik sündroom” ja õhtul oli sealsamas Tatjana Tols­taja loeng vene keele transformatsioonist. Päeva üheks keskseks teemaks oli teiste maade ja kultuuride avastamine: linnaraamatukogus kohtuti poola kirjaniku Natasza Goerkega ja esitleti tema Nepaali reportaažide raamatu „Seal” tõlget eesti keelde, õhtupoolikul kohtus aga lugejatega oma loomingus araabia kultuurikogemust peegeldav iiri kirjanik Denyse Woods. Kaubamaja „Apollos” esitleti Marita Tambe raamatut „Minu Madeira”, linnamuuseumis väideldi aga teemal „Multikultuurne ühiskond on elujõulisem kui põliskultuurne ühiskond”, kus argumenteerisid Gea Kangilaski ja Aet Kuusik ning Hardo Pajula ja Martin Ehala. Jätkus ka patrooni programm: Hasso Krulli kutsel osalesid festivalil kaks noort luuletajat, Elis Burrau Rootsist ning Laura Accerboni Itaaliast, kes neljapäeval esinesid koos tõlkijate Carolina Pihelgase ja Kristjan Haljakuga luuleõhtul „Barlovas”. Päeva lõpetas Merca ja Urve Voitki luule- ja muusikakava „Revolutsiooniline situatsioon. 100 aastat riigipöördest”.
Reedel, 11. mail algas programm „Elava raamatukoguga” linnaraamatukogu Annelinna ja Tammelinna harukogudes. Ennelõunast õhtutundideni kestis TÜ raamatukogus TÜ kultuuriteaduste instituudiga koostöös korraldatud konverents „Kirjandus ja tehnika”, kus eesti kirjandusteadlased kõnelesid viisidest, kuidas kirjandus on aidanud tehnikat ja tehnoloogiat mõtestada, ning vormidest, kuidas kirjandus on tehnikat representeerinud. Tartu Kirjanduse Majas toimus kohtumine ungari kirjaniku János Háyga ja jutukogu „Budapesti sillad” esitlus, seejärel aga vestlus Brasiilia kirjaniku José Eduardo Degraziaga. Linnaraamatukogus tähistati kirjastuse „Fantaasia” sarja „Orpheuse raamatukogu” 7. sünnipäeva, ülikoolis oli aga võimalik kuulata Skype’i vahendu­sel Alexander Genise avalikku loengut „Dovlatov ja kolmas laine”. Õhtul toimus Pargiraamatukogus üks Prima Vista keskseid vabaõhusündmusi, kontsert „Kirjanikud muusikas”, kus astusid üles Kaisa Kuslapuu, Tuuli Velling, Kristel Mägedi, Merca ja Urve Voitk ning Kaisa Ling Thing vähendatud koosseisus, kontrabassil Vello Annuk. Pärast kontserti pakkus Pargiraamatukogu koostöös Elektriteatriga vabaõhukino, kus näidati Rainer Sarneti filmi „November”. Samal õhtul oli kirjandusprogramm ka Tartu Kirjanduse Majas: saalis võis osa saada Martiini Teekannu ja Kaspar Jassa B2B kirjandus-setist ning hiljem toimus „Arhiivis” patrooni eestvedamisel hääletsirkus „Palagan” — eksperimentaalne luulelugemine, millest võtsid osa Hasso Krull, Kristjan Haljak, Elis Burrau, Carolina Pihelgas, Laura Accerboni, Roomet Jakapi ja Kaija Kängsepp.
Viimane festivalipäev pakkus rohkelt nii töötubasid kui ka üritusi lastele ja noortele. Lutsu majamuuseumis oli kirjandus- ja mänguhommik Anti Saarega, Fahrenheit 451° raamatutoas noorte info­otsingumängu „Otsi kohta, kust sa saad” võitjate autasustamine ning lastega ja lastele lugemine. TÜ kunstimuuseumis kuulutati välja arvustuste võistluse „Ulakass” võitjad. Trükimuuseumis viidi läbi töötoad pealkirja all „Mida teha raamatuga?”, koostöös TÜ algatusega Miljon+ ja Wikimedia Eestiga toimus sTARTUp HUBis Vikipeedia kirjutamismaraton kõigile huvilistele, fookus oli seatud loomingut ja loomeisikuid kirjeldavatele vikiartiklitele. Päeva rikastasid muudki sündmused: Edvin Aedma esinemine Lutsu majamuuseumis, Korea luulepäev „Taevas, tuul ja tähed” kohvikus „Gaudeamus”, Ene Mihkelsoni nimelise stipendiumi asutamine ja luulekava Eesti Kirjandusmuuseumis, Eesti Ulmeühingu ettekanne „Kas androidid unistavad elektrikitarrist” tähetornis ning karjaselaulude lugemine TÜ kunstimuuseumi saalis Janika Pälli eestvedamisel. Tänavuse Prima Vista lõpetas Psühhodisko konverents ja pidu „Tulevikumuusika” Tartu Kirjanduse Maja kolmel korrusel, kus sai kuulata Yuri Brytvichi (Läti) ettekannet „Zodiac’s phenomena in the context of „Space” band mania”, Ahto Külveti ettekannet „Sounds of the Space Age: Practical Applications on Vinyl” ja Mikko Mattlari (Soome) ettekannet „Fin­nish disco and electronic music in the 1970s and 1980s”. Psühhodiskol esines luule- ja helikavaga sügisel kirjanduslinna esimese residendina Tartus viibinud sloveenia kirjanik ja muusik Andrej Tomažin ning esitleti Raul Oreškini kaua oodatud raamatut „Kui ma vananen”. Programmile järgnes pidu, kus plaadimuusikat mängisid DJ-d nii Eestist kui ka Soomest.

Leia veel huvitavat lugemist

Mare Kandre
Theodor Kallifatides
Kahlil Gibran

Leia veel huvitavat lugemist

Vikerkaar
TeaterMuusikaKino
Täheke
Õpetajate leht
Sirp
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Hea laps
Värske Rõhk
Müürileht

Külgpaneeli navigatsioon